Laupäev, 7. juuni 2008

Vedur ja pidur

MEESKOND ehk vedur ja pidur

ettekanne koja üldkoosolekul 2001

Üks hullemaid asju, mida ma tean kui perenaine, on see, kui köögis hakkavad askeldama korraga mitu inimest. Köök on väike, inimesed põrkavad üksteise vastu, kõik haaravad ühe ja sama noa ja lõikelaua järele, munad jäävad pooleks tunniks keema ja riis kõrbeb põhja. Lõppkokkuvõttes läheb toidu tegemiseks palju rohkem aega ja tulemus on üsna nadi.

Hoopis parem variant on see, kui need inimesed on enne KOOS TÖÖD harjutanud. Siis ei ole vaja isegi plaani pidada, mida keegi teeb, vaid üksteist mõistetakse linnulennult.

Parimad kaasaegsed organisatsioonid koosnevad meeskondadest, seda ka olukordades, kus väliselt on tegemist hierarhilise organisatsiooniga nagu näiteks sõjavägi. Tippjuhid juhivad seda osa tegevusest, mis puudutab ülesannete seadmist ja põhjendamist. Keskastme juhid vastutavad täiega selle eest, et seatud ülesanded saaksid täidetud võimalikult efektiivselt ja väikeste kaotustega. Mõlema astme otsused sünnivad aga meeskondlikus töös. Tippjuht oleks võimetu oma staabita, rühmajuht ei suudaks aga midagi, kui tema rühma sõdurid ei usaldaks ega toetaks üksteist.

Siiski pole mitte iga kaua aega koos töötanud kollektiiv meeskond. Erinevust näeb siis kui saabub mõni kiireloomuline ülesanne. Meeskond asub tegutsema sageli katse-eksituse teel. Mittemeeskond kulutab aga alustuseks ja planeerimiseks palju aega. Siit kasvab välja üks kaasaegse organisatsiooni peamine paradoks. Nagu organisatsioonides ikka, peab keegi olema üldtunnustatud juht ja andma suuna. Kuid samal ajal peab organisatsioonides olema teisigi liidreid, kes igapäevastes suuremates või väiksemates asjades tahavad ja julgevad võtta otsustamise enda peale. Nii saab lihtsalt kiiremini edasi. Ja ka neid peavad inimesed aktsepteerima.

Liidrid tekkivad töö käigus ja alles siis kui inimesed on saanud võimaluse liidriks olla ja ka siis kui nad on sunnitud liidrirolli võtma. Selline proovimine tekitab alguses segadust ja toob kaas eksimusi. Kuid see on ka õppimise protsess ja ega meeskonnatöö muud ei olegi kui üksteiselt õppimine.

Ühingu liikmed jagunevad laias laastus veduriteks, piduriteks ja vaguniteks.

Vedur veab, pidur hoiab vajadusel hoogu tagasi ja vagunid veerevad kaasa. Vedur ja pidur on üsna OK, tingimusel, et pidur vedurit ja tema rolli tunnustab. Hea ettenägijast vedur ja korralik tegevjuht, kes vajadusel pidurit paneb, on tegelikult unistuste MEESKOND. Siis saavad ka vedur ja vagunid hästi toime.

Aga pidur ja pidur koos, sellest ei tule head. Keegi ei vea ja kõik ainult takistavad.


Jätkuvat meeskonnatööd!

Kommentaare ei ole: