Sõbra käsi ehk kiire pisipostitus

Kui  mõlema (loomulikult Maabranne päälinnas elav tütar) ja minu Poeg 2 kes sõitis kella kümne ajal hommikul maja ukse alla, püüavad meile selgeks teha kuidas saab Rakverest üldse Tallinnasse ja see võtab aega no ütleme paar päeva vähemalt. Millegipärast ei selgitet kuida saab peale pidu koju tagasi. aa see polnud neile oluline. oi see oli põnev!

Hea on tunda inimest 50 aastat. Tantsupidu oli väljakutse. Eks ma veidi (kepiga vehtleja) ole, aga Ülemistes rongilt maha minnes olin Sõbra poolt hoolitset ja taksos. Mälu tuvastas Idaväravad.( nu ega mas päris... aga  mine tea.

Nii ruttu see läkski 

Hoolimise hetk:

 Aega küll. Leidsin med, telgi pingi ja toetasin taguotsa sinna: ei ei kõik on korras, vesi kotis ja müts peas. Branne läks kohvi ja jäätise hindu otsima :) Talle ei meeldinud kohe mitte, et ma med. telgi pingil istusin. Tundus, et ta isegi muretses minu pärast.

Mul hakkas igav. Tahtsin kasulik olla ja istekoha kaardistada. Kohanäitajad / poisid jälle tasemel. Palusin, et panevad toolile minu pintsaku ( tund veel aega) ja panitki.

Kõik läks üha mõnusamaks. Sooja oli pea 30, aga mina ju naudin. Tean küll kuidas lumilased mind ei armasta. 

Jäätis ja kohv söödud, pissil käidud, veepudel täidetud - nu ja oligi kolmveerand. Ossapagan, aga tänu Sõbra käele ma need mõned (eks me igaüks kõnni ideaalmaastikul) astmed alistasime.

Pidu oli nii kaunilt seletamatu, et las sellest kirjutavad  kobedamad kirjaneitsid.

Mis Sõbra käesse puutub, siis sain loomulikult treppidest üles ja nii edasi. Sellega võib harjuda ja see on kestnud juba tükimat aega,

Rattaga ei läinid, rong tuli enne :)

Juuli

 Nii, Aqva mulistamise kuu on läbi. Kasutasin neid nutuilmasid maksimaalselt ja viilisin vaid mõned olulised korrad. Vahel oli küll säherdune tunne, et ei viitsi, aga sai ennast kätte võetud. Ning jalad hakkasid ka kergemini kepsutama :)

Jaanipäev oli null päev, sest isegi lõket ei pandud maja juures põlema. Tundub, et paljudel on maakodud või lastel majad ja muidugi autod. Rakveres pakuti tasuta vihma ja Anne Veskit. eieiei! Ikka vana, mis vana. Mina, mitte Anne.

Toimus huvitav ebatraditsiooniline üritus. Mehe vend kutsus kokku. Seda võis suureks sugulastega tutvumiseks nimetada. Eelmisel korral olid matused, nüüd ikka rõõmu kui palju. Muidugi astusin ämbrisse, sest lootsin, et vihmaga ja vastiku tuulega koguneme tuppa. Sellepärast siis veidi vale riietus.Nüüd lakun haavu. 

Ja eile sai kohutava tuulega tule teekonnale kaasa elatud. Slguses Rakveres ja hiljem kimasin bussiga Maarjasse. Maarjas oli hulga vägevam. Mootorattad ja ouha. Rakveres oli ainult üks ja sinn külgkorvi mahtus Proua Meer.

Kolmandaks juuliks peab ennast ornungisse ajama, sest siis on pidu...tantsupidu.Vana inimene läheb päeval. Ja õhtul koju koikule. Minemata ei saa, sest pärast 30 aastat tantsib poisslaps/ lapselaps. Väikeses Maarjas on nad tublid. Poeg 2 sebis piletid. Mulle ja Maabrannele. Teised on sel ajal valikkooride proovis. 

Neljandal sõltub ilmast ja meeleolust rahvakunstiga sõbraks saada. Väljakul. Aga koos tüdruklapsega. Sest teistel on muidukoori proovid. 

Ja siis tuleb rongikäigule kaasa elamine ja õhtune kontsert  (koos Manniga) ja siis tuleb pühapäev (ikka koos Manniga) Ning ööseks peaks koju saama. 

Täna oli selle nn. suve teine ilma moodi ilm. Eelmisel toimus Virumaa tantsupidu. Nüüd lähen ja tõmban ennast kerra. Võib olla helistan ka. Neid mul ikka on.kellele. Õnneks veel on.

Mullune ...ehk 1 mu lemmikpilt

...

Elu on teater ja kino

 Käisime Kalamaja Brannega Margus Mikomägi ja Päevalille soovitusel Tapa Raudteejaamas vaatamas Nuutriumi lavastust "Süütu".  Kuna näidend on välja müüdud, siis pole mõtet enam reklaami teha. Olen ütlemata tänulik, et just selle suve lavastuse valisime. Luule ja laulukeel on mulle mõistetavam ja jääb meelde.

Ööliblikas, su tung on imeline.

Sealt /siit/ pole tagasiteed.

ÖÖliblikas, su tund on imeline. 

Siit /sealt/ pole tagasiteed---

teispoolsused mõlemad need.

Juhan Viiding

 Ega pensionist rohkem jõuagi. Sooduspilet 45.- Pealegi on minu nõue, et katus peakohal, sest vihm ei pea mu vanu konte puupingil leotama. Ja teiseks, et oleks võimaldatud ühistransport. Sellega oli nii ja naa. Algas roosiliselt: minul Rakverest buss ja KB Tallinnast rong. Kokku saime kell kuus,  jäi veel kohviks aega. Õnneks olid toredad tuttavad kärmed meile kohti hankima. Inimesed on ilusad ja head. Vaheaeg oli minu jaoks liiga pikk, sest õues oli liiga külm. Kõik see meeli köitev ja kohati hirmutav pidi lõppema lootusega jõuda Rakvere bussile. Ei jõudnud. Ja öisele rongile Rakveresse üle kahe tunni. Õnneks on inimesed ilusad ja head. Saime  tuttavatega autoga Rakveresse ja sealt taksoga minu juurde muljeid vahetema. Poole ööni, sest olime vaksalis toimuva tugeva mõju all. Nii et ...

Et mitte jääda ühesse kinni läksime peale hommikusööki "kunstizaali", mis õnneks Rakveres olemas. 

Arvo Iho fotonäitus "Afrodite lummuses". Härra Iho on vapustava eluloo ja tegevuspagasiga. Võtsin kätte ja lugesin vihmase ilmaga kõike, mida ajakirjandus pajatas. Nüüd veel lisandus ports fotosid, mis võivad meeldida või mitte.

Ja kõik viis filmi võivad meeldida või mitte. Aga meelde jäävad kõik viis. Ja tema jutt on nii mahlakas, et seda võib kuulama jäädagi (käisin näituse avamisel)

Lõppu veel üks pildike näituselt

Uute elamusteni, kulla lugejad!