Esmaspäev, 19. september 2016

Märka väikest

Õues
Sildistamisest :)
Poiss: õõõpetaja, õõpetaja, ta võttis minu oksa!
Õpetaja: oksad on kõigi omad, neil pole nime peal
Poiss mulle: a võtame homme vildika ja kirjutame minu nime peale.

Klassis
Tundmisest ja tunnetest
Õpetaja: mis maitsega on maasikas? vaarikas, sibul jne?
Mariann, mõtlikult: Aga kurbus on soolase maitsega....


Laupäev, 17. september 2016

Pruuni kapi saladus



See kapp oli juba algusest saati ebasoosingus. Hankisime ta taaskasutuskeksusest just mahutavuse pärast kuna noorematest poegadest olid saanud mitte enam nii kodulembesed noormehed ning sinna mahtusid kenasti Waldorfkooli suured vihikud ja muud modru. Ühistel läbirääkimistel tegin otsuse: kapp peab välja kolima! Kraami paigutamiseks soetasin Koduekstrast pappkarbid, mille voltimisel jõudsin enam vähem märkimisväärse tulemuseni neljanda karbi ja kaanega. Ühesõnaga - selle tööga jääksin nälga. Kolm poega said oma karbid. Neljandasse paigutasin väga katki loetud, minu esimesed lasteraamatud.

.
.....


Veidi aja pärast nimekiri täienes
.....
ja üks isegi võõramaa keeles




Septembri puhul tore meenutada.
Kuna olin pea nelja aastani rohkem voodi ja vankri kui jooksulaps, siis olevat ma väga varakult, ilmselgelt igavusest, lugema hakanud. Kindlasti algas kõik nii, et ema luges ette ja mina omandasin kirjapildi ning tähtis paista tahtmisest võtsin raamatu ette ning "lugesin" kogu materjali peast.
Sellepärast polnud mu lugemisvaramus trükitähtedega raamatuid. Varsti polnud vajagi. Tähed jäid pähe ja lugemishuvi kasvas.


Kuue  aastaselt läksin esimesse klassi. Minu Esimest aabitsat mu raamatute hulgas polnud. Mäletasin suurt sinist kukega raamatut ja näed, mis lõpuks välja tuli.
Leidsin osta.ee-st. Tänapäevani ei mõista, miks meile alguses seda "päris" aabitsat kätte ei antud. Silvia Väljali piltidega.

Lugemine loeb, eks!

 








Aabits

Teisipäev, 13. september 2016

Anneli auto sünnipäev


Septembris, kuus aastat tagasi algas minu jaoks uus ja huvitav aeg. Mitte, et ma varem korteriaheldatu oleksin olnud (poegade peredega olen palju käinud ja näinud), aga sõita ainult kahekesi naabribrannega oli hoopis uus kogemus. Need on need meie esimesed!
http://emmeliina-pildid.blogspot.com.ee/2010/09/pildilugu-pohjarannikul.html
http://emmeliina-pildid.blogspot.com.ee/2010/09/kui-palju-te-olete-enda-elu-jooksul.html


Möödunud on  kuus aastat ja armas auto teenib meid sama rõõmsalt. Autojuhtinna ka.
 Nii saidki kaks võrratut suvelõpureisi teoks ja sõnaks-pildiks ka.
 Reedel neli tundi tuttavat põhjarannikut, kus iga vana tee oli kui uus.

EISMA
on põline rannaküla nagu Vainupea, Rutja, Karepa, kus koos taluga osteti paadikoht rannas ehk kalapüügiõigus. Külad, mis juba 19 saj. lõpus muutusid suvituspaikadeks ehk kohaks, kus "linnaelu end mitte kuidagi meelde tuletada ei lase". Mida aeg edasi seda enam võtsid maad lääne mõjud, rehielamud kadusid, asemele ilmusid kaunid majad verandadega. Oma osa oli kindlasti piirituseveol ja sõbrakaubandusel. Nõukogude aeg isutas Eismale suvilaid nagu seeni. Oleks meie pere olnud KEK-i prominentide hulgas - mine tea.
Ka taastatud vabariik polnud ajaloosõbralik: kel raha sel võim ja võimalus ehitada ajaloolisi traditsioone eiravaid hooneid.  Praegu on enamik merele viivaid teid eravalduses. Välja arvatud kitsas rohtukasvanud poole meetri laiuna rada. Ei ole meeldiv tunne kui sind maja juurest piieldakse nagu sissetungijat. Ka pildistada ei olnud isu. Hoidku jumal Käsmut. Kuna mul endal midagi pole olen ilmselt paranoiline.

VERGI


Retkejuht - autojuhtinna polnud sinna kunagi jõudnud. Seda huvitavam. Minu vaba Eesti Vergi  oli Lamba -Ada baar. Vana õpetaja ja kultuuritöötaja surmani ning veidi pärast seda veel. 20 aastat tagasi istusin koos Adaga laua taga, laulude taustaks raputasime herneid täis plekkpurke. Siis oli veel lastelgi seal ülilõbus. Hiljem läks asi veidi käest, aga mälestused jäävad.
Nõuka ajal tavaseltsimees Verki ei saanud. Piirivalve meid "lahkesti" tervitas seal...







Nüüd on hoopis teised ajad. Punkrist ei piilu kedagi. Valge tuletorn mõjub mere taustal rahustavana.
......




Meie piirikaitse vastas sõbralikult küsimustele, juhatas ja seletas. Tekkis "oma riigi tunne" ja koju sõitsime heas meeleolus.

ILUS ILM
laupäeval sundis auto uuesti jalutama viima. Juht valis Peipsi.  Seekord tavapäratu, Rannapungerjast ülespoole.
Kuru küla peipsiäär oli vaikne, sinine, hunnitu. ........

Boonusena sai kübarat kasutatud ja kodus sügis purki püütud. 







Kalmistud on meie ühishuvi. Alati leidub lahkeid inimesi kellega juttu vesta. Alati leidub midagi tavatut pildile püüdmiseks




Nii pisikest poodi pole ammu külastanud.


Jäätisevalik oli muljetavaldav - saldejumpsist morožennojeni. Alajõe valla koduleht annab teada, et elanikke 610, seal elavad eestlased, venevanausulised ja vene õigeusklikud.
Meie sihtmärk oli siiski Vasknarva. Peipsiäärset teed palistasid arhitektuuri paljususe näited. Tühjast puhkekolossist pisikeste suvilateni. Kuna liiklusmärk "peatumine keelatud" normiks,  jäid pildid mällu.

KLOOSTRISSE
kas kohe?


Valge, maitsekas, sõbralik, rahulik. Isegi pilte teha tundus kuidagi kohatu. Väärikas. Mõtiskluseks ainet andev. Kas saaksime meie, üksikud naised, sellises kogukonnas hakkama. Oma emotsioonide, individuaalsuse, ego jm. eripäradega. Mõtlen kloostrit ülekantud tähenduses, nn. grupis elamist. Ilmselt peaksid ruumid olema väga madalad. Et painduda. Alandlikult.
Nunnakloostri ajalugu on huvitav. Prohvet Eelija skeeta kuulub Kuremäe kloostrile. Skeeta ehk erakla on põhikloostrist eemal asuv väheste munkade (nunnadega) eemal asuv range elukorraldusega klooster. Prohvet Eelijale pühendatud kirik ehitati Vasknarva 19.saj lõpul. Teises maailmasõjas said hooned kõvasti kannatada ja varemeid  hakati  taastama 1970-80-ndatel.
Maal kiriku seinal iseloomustab pärastsõjajärgset.



Pärast Kuremäe kloostri alluvusse asumist said restaureerimistööd uue hoo. Skeetas elab praegu kümmekond nunna. Huvitava loo leidsin 1995.a. Päevalehest http://epl.delfi.ee/news/kultuur/salaparane-kindlus-kirik-vasknarvas?id=50721434



VASKNARVA (Sõrenets, Vastne Narva) Kummaline küla. Koos ajalugu ja tänapäev. Ordulinnuse müüridega, mis purustati Liivimaa sõjas.






Praeguses külas 40 elanikku ja mitte ühtegi eestlast. Puhas, vaikne, välja arvatud linnusest mõne meetri kaugusele ehitatud elamu suur valvekoer. Meie talle ei meeldinud. Kalamehed seevastu olid lahke jutuga. Sõbralikud. Oma reisul ei kohanud me mitte ühtegi ebasõbralikku, põrnitsevat inimest.
Teiselt poolt Narva jõe algust paistab Venemaa....



MUUTUV PEIPSI

Viie tunniga juhtub mõndagi. Tagasiteele asudes näitas ilm teist nägu.
See tuletas meile meelde, et kõik on pidevas muutumises. Ka meie.

Armas Auto. Soovin sulle pikka iga ja head tervist!






Teisipäev, 6. september 2016

1 laps ja 1lill

Lasteaed läbitud, läksin esimesse klassi. Pole ju normaalne, et lasteaeda istuma jäetakse.
Klassi õpetaja ägas lillesülemi all. Tal lapsi 26. Mina sain 1 lille ja ühe lapse.

Olen  ärevil.

Laupäev, 3. september 2016

Läks ja tuli



August on nagu pikk veniv sõna: Auuuuuuu(kust)
Seevastu september kõlab järsult, konkreetselt, karmilt. Nii ongi. Kui augusti võib venitada nagu püksikummi ja puhkust, siis september käsib ja nõuab: Tõuse vara, ole reibas, ole terve, ole puhanud, leia õiged riided, söö, jõua bussile, jõua õigeks ajaks tööle, räägi õigete inimestega, ära kuluta ennast, tee õigeid otsuseid, ära kurvasta, ära noruta, analüüsi, tee õigeid otsuseid, oska öelda ei, oska öelda ja, oska telefonile vastata, oska telefonile mitte vastata, tee õigeid otsuseid, pane asjad õigetesse kohtadesse, vaata õigeid saateid, loe õigeid arvamusi, tee õiget nägu, ära tee nägu, mine õigel ajal ära, oska rõõmustada, oska kurvastada, oska olla askeetlik, oska nautida, oska liikuda, oska puhata, ära midagi unusta, ära kedagi unusta.


Tänu Alkeemiale leidsin huvitava artikli. Et kaduma ei läheks ja unustusse ei vajuks, siis kopin siia.

ÜLITUNDLIK INIMENE : lähedus ja pühendumine võivad tuua kaasa hirmud ja ebakindluse

Pühendunud suhte ümber võrsub palju põhjendatud muresid. Eriti seetõttu, et tundliku inimese põhiloomuses on kaaluda ka pikaajalisi tagajärgi. Paljud tundlikud lähevad tavapäraste hirmudega sügavuti, kuna need on ülitundliku inimese (ÜTI) omaduste tõttu intensiivsemad. Nii võivad üles kerkida asjaolud, mis takistavad läheduse loomist nende eludes.
  • Haavatavus ja tagasilükkamine - enese olemus või selle tundlik osa tundub häbiväärne. Vahel toetab meenutamine, et kõigile tundub, et nende elukulg ja kannatused on teiste omadest hullemad. Kuna ÜTI-d on elanud pikalt teadmisega, et neil on midagi viga, nõuab selle hirmu vähendamine erilist pingutust.
  • Eraldatus ja kaotus - eriti teise surm. Tihti on need kaks esialgu lahus, kuid seos on aimatav süüvides inimese minevikku.
  • Hülgamine ja reetmine - eraldatus, mis on teise poolt tahtlikult põhjustatud. Need hirmud kerkivad tihti seetõttu, et hülgamine või reetmine on ka reaalselt aset leidnud. Need on raskesti kaduvad, eriti tundliku inimese puhul.
  • Hirm konfliktide ees - juhud kui tuleb alistuda rahu nimel või välja kannatada karjumised. Seda on raske tunnistada ning lisaks veel taluda selle suunalist kriitikat. ÜTI võib vastata sellisel juhul kriitikale kriitikaga, vihaväljendusega, kartes vasturünnakut. Üles võib kerkib väärtusetuse tunne.
  • Hirm vastutuse ja vabaduse kaotamise ees - kas teenin piisavalt, et vajadusel toetada? Kas suudan olla hea partner? Kas pühendumine takistab mu loovaid eesmärke? Keeruka taustaga ÜTI-d võivad tõesti saada ülekoormatud liiga paljude kohustustega sõltuvalt millisesse suhtesse pühendumist nad kaaluvad. Eriti valvas tasub olla kellegi päästmise sooviga.
  • Eelneva kahe hirmuga on seotud hirm kellegi poolt kontrollitud saamise ees, millegi alla maetud või maha surutud saamise ees - enese kaotamise ees. Tundlikud lapsed on eriti kahjustatud nartsissilike, pealetükkivate, liialt sekkuvate vanemate poolt. See on tihti ka eelnevate hirmude juur.
  • Hirm oma enese instinktide ees - nende võimalik halastamatus seksuaalsuses või vihahetkedel või täielik ükskõiksus nende suhtes, keda nad peaksid armastama. Nii hirm kui instinktid on peidetud alateadvuses - kuid mitte piisavalt kaugel. ÜTI-l tuleb õppida neid instinkte väärtustama kui kõigis inimestes olevat ning neid juhtima.
  • Hirm ärritavuse ja kiitika ees - see on tihti õigustatud. Näiteks tundlik inimene ärritub kergelt harjumusest või helist, mis teisi ei sega. Tavaliselt seda välja ei öelda, kuid lähedases suhtes tuleb see esile, põhjustades teises viha kõrgete standardite suhtes. Eriti seetõttu, et tõenäoliselt teisel pole probleeme tundliku inimese väikeste isikupäradega. ÜTI-l tuleb õppida end rahustama. Lähedal olemine juhib alati mõningase ärrituseni. Tundlikule inimesele on loomulik märgata rohkem. Keskendudes sellele, mis neile teise juures meeldib, suudavad nad tihti osadel ärritajatest minna lasta. Tundliku inimese jaoks hirm oma enese ärrituvuse ees on tihti liialdatud - nad tunnevad, kuid väljendavad harva.