Kes mu blogil hiirt peal hoiavad teavad, aga siiski meenutan, et elan juba neli kuud väikses inglise külakeses.
Ammu olen tahtnud kauplustest ja kauplemisest kirjutada, kuid ikka on muud vahele tulnud. Nüüd kogusin jupp aega toidupoodide reklaame, mis üle päeva postkasti potsatavad, et üks tõeline hinnaralli teha. Aga hoolikas peremees oli mu salapaiga avastanud ja teadmata kõik prügisse saatnud.
Sellele vaatamata midagi ikka.
Meie küla on tõeline küla, sest siin pole isegi poodi. Ostlema minnes on kõige ligem sõita 2,5 miili Bourtonisse. Bourtonis on elanikke nelja tuhande ümber. Nii et ka väga pisike koht. Täna kirjutangi ainult sellest.
Bourtoni küla serval, koos suure parkimisplatsiga, on kaks kauplust. Üks on suur aianduskauplus ja teine co -ooperatiiv. Nii tuttav, eks, nagu nõuka aegne kooperatiiv. Selle sildiga poode olen kohanud kõikides nn. suuremates lähikülades, ja linnades, kus käinud olen. Pood on lahti kella kaheksani argipäevadel ja nädala lõpus kella neljani.
Mulle meenutab ta kauba valikul meie Säästumarketit. Ajakirju, ajalehti, majapidamis- ja esmatarbekaupu ja muidugi toidukaupa.
Eripärane on see, et kange alkohol ja sigaretid asuvad letimüüja selja taga. Ja nii igal pool.
Kassasid on seal kolm ja niipalju kui mina olen sinna juhtunud, siis kõik kassad töötavad. Teenindajateks on nii mehed kui naised, nooremad ja vanemad. Möödunud korral oli letimüüja meesterahvas valmis minu "jaaa" peale saksa keelset suhtlust alustama. Esimest korda siin oldud aja jooksul.
Aga nüüd hindadest. Perenaine ütleb , et co- ooperatiiv ei ole odav pood. Et on suuremaid ja odavamaid.
Kahjuks on minu ülesanne käia mööda poodi mitte kaubakorviga, vaid korviga, milles sipleb nüüd juba 1,8 kuune pisipoolbritt. Nii jääb mu hinnateadlikus poolikaseks.
Midagi siiski. Peamiselt algavad toiduainete sildid 1 naelast. Keeruliseks teeb, et paljud kaubad on soodukad kahe või kolmekaupa. Kuna elan kodus praktiliselt väikelinna serval ja olen ka Eestis vilets poodleja, siis ei tea öelda, kas meil ka juba seda massiliselt praktiseeritakse.
Kõigepealt joovastavad joogid.
Kuna suured pühad tulevad (kolm vaba päeva), siis pakutakse 7.50 eest 12 belgia õlut või siidrit.
Või 10 briti õlut või siidrit. Enamjaolt poole liitrised.
6 väikest cocat saab 3.35 eest
Pühade puhul toimub nn. Summer wine festival, mille käigus 8 naelaseid california veine saab 4-ga ja 10 naelaseid tšiili veine 5-ga. Igat värvi ja sorti.
Kange alkohol on meie mõistes väga kallis. Ega mulle palju meelde ei jäänud, aga London Gin 350 gr. maksis üle 7 naela ja suuremate pudelite hinnad algasid 13-st. Vist.
Sigaretid on ka kallid, Malboro 7 naela ja mingid kõige odavamad olid 3,5
Nii, selle raske teemaga saime ühele poole.
Nüüd veel üht teist, mis meelde jäi. Suur röstsai 1,5, margariin 1, kartul väga erinev, kõige odavam pestud, kilekotis, 50 penni ja kallim, mullane, 2 naela. Porgand 50 penni ja kapsas 25
400 gr. pakitud maasikaid 2 naela, 150 gr. mustikaid ja vaarikaid samuti 2 (ka soodukad) muidu neli naela.
200 gr. Nescafe lahustav kohv 4 naela, poole kilone basmati riis 1,37, kilosed spagetid 1,25, poole kilone itaalia pasta 1,14. (need kõik soodukad) Muidu ikka üle kahe.
Kana 4 naela tükk (soodukas) ja pool kilo fileed 3,75 (samuti soodukas), muidu 7.50
Mõned tarbekaubad ka: Pantene šampoon 1,28, habemeajamisvaht 1,99
Nii et ega sellest nüüd küll eriti tolku olnud. Midagi ikka. Nagu ütlesin, olen kehv poodleja.
Aga keset küla on veel teine pood SPAR. Ka seda märki olen mujal kohanud. See toimib nii, et kaks letti ja kaks müüjat. Pood on pisike, vahed kitsad ja nädala lõpus pikk saba kogu aeg. Sealt olen ostnud pirukaid (ikka 2 ühe hinnaga, naela eest)
Üldse on Bourtoni muud poed turistidele määratud ninni nänni täis. Ja rõivad ning jalanõud minu pilgule kallid. Näiteks nahast rihmikud 25 naela, kobedamad kingad 40 -60 naela, allahinnatud pisike kašmiirkampsun 45 naela.
Ma ju ei tea, kuidas elavad teised, kuid selles peres, kus mina, kasutatakse peamiselt kataloogidest tellimist. Ja neid juba on. Erinevaid. Aga kaubad tunduvalt odavamad, kui poes.
Näiteks nahast sügissaapad 75, bootsid, mis poes ligi 100 olid kataloogis 30, kummikud 25
Postkaarte saab olenevalt reklaamist 20 pennist 1 naelani, lasteraamatute hinnad algavad enamalt jaolt 5 naelast ja pildiraamatud turistidele ka.
Need on siis Bourtoni poodide lood.
Kindlasti jätkan veel seda teemat. Aga pastaka ja märkmikuga enam poodi ei lähe. Väga kahtlustavalt vaadati.