Kolmapäev, 11. juuni 2008

Kelle omad?


Kust nad tulevad ja kelle omad nad on, kas maksumaksja omad?

Nad ei ole kunagi näinud igal õhtul peale kella kümmet koju tulevat väsinud isa, kes peab töötama kahe kohaga et tagada oma pere lastele inimväärsed kasvutingimused.

Nad ei ole näinud, et õpetajast-kasvatajast ema läheb suvevaheajal tööle kasvõi müüjaks, et teenida kolme lapse kasvatamiseks teine palk juurde.

Nad ei ole näinud ema vananevat murekoorma all, kui elektri hind järjekordselt tõuseb ja sellega koos toidu hinnad.

Nad ei ole teinud kunagi koos pere eelarvet, liigitades raha väga tähtsateks väljaminekuteks st..pere söök ja maksud ja tähtsateks st. arvuti liising, interneti püsiühendus, muusikakool ja spordiring, jalgratas, suusad.. ja vähe tähtsateks st. ema massaž, vitamiinid, teater, kontserdid, juuksur, kosmeetik, uus mantel.

Nendega ei ole kunagi räägitud mis saab siis kui pere toitjaid tabab raske haigus või mis veel hullem- pereisa surm.

Nad ei tea, kui palju on säästetud, kas jätkub edasisteks õpinguteks ja inimväärseks eluks.

Eluks mis peaks muuseas sisaldama ka perepuhkust ja tööinimeste taastusravi, et peres oleks jaksu kasvatada- koolitada täisväärtuslikke maksumaksjaid ja tublisid tööinimesi.

Nende kohamaksuks tagab riik vähemalt viis tuhat krooni kuus kuni täiskasvanuks saamiseni, peres kasvav laps saab toetust riigilt 300 krooni kuus. Selle loogika järgi peaks siis töötavad pereliikmed iga lapse kasvatamiseks juurde teenima vähemalt neli ja pool tuhat. Kus on need töökohad ja kus on need pered, kus kahelapselise perega sissetulek vähemalt 20 000, sest ka vanemad tahavad süüa? (2006)

2 kommentaari:

Anonüümne ütles...

Jah, kelle omad on need seaduse tegijad? Ja kui ruttu läheb meelest elu n.ö. tavainimesena, laste kasvatajana, alla "keskmise" kuupalga saajana? Aga meil on ju kõigil võimalus tööd teha ja oma firma luua. Nii ütlevad "nemad". rebell

Emmeliina ütles...

jah, läheb meelest. Mõtlesin, et ektreempuhkusena võiks kõik seaduste tegijad saata ääremaale kuuks ajaks miinimumpalgaga, kortermajja, vana autoloksuga.
aga selle loo ajendiks oli lastekodude laste kohamaksumuse suurus võrreldes kodulastega ja sellest tekkinud eluvõõristus iseseisvasse ellu astumisel. Esimese vabariigi ajal ja ka pärast II maailmasõda pidid lastekodulapsed ise majapidamistööd tegema, nüüd on see seadustega keelatud.

Kommentaare ei ole: