On kahte sorti inimesi: autoga naised ja mitte autoga st. ühistranspordiga või hädaolukorras taksoga liikujad. Mina muidugi viimane.
Mis see riietusse puutub võite küsida? Oi, vägagi puutub. Ei mingeid pikki, korralikke riidest mantleid, millega pikemaid "korralike kohtade kleite katta" . Kortsuvad, saavad märkjaks ja mustaks eriti Pealinna trammides. Sabad võivad ka ukse vahele jääda ja üldse on see sügis eriline peavalu.
Toon näite. Eile toimus kohalikus kultuurikeskuses (mittenimelises) kaunis, päevane kontsert.Nii kaunis, et võttis pisara silma. Pealkirjaga "Kadunud ehted". Endised Collage liikmed ja Aarne Vahuri lood. Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Toivo Unt, Kristjan Mängel ja kirsiks Lea Gabral ja Kaisa Gabral.
Mis sellel riietega pistmist? Minu kodukesest pidukohta kilomeetrike. No mis sees siis lakkamatus vihmahoos astuda. Kingad teevad lirts ja lörts, seelikusaba teeks teistsugust muusikat ja kübarik võib põllule lennata. Vihmavari läks niikuinii kaduva teed st. tagurpidi ja nii jäigi. Nii et akadeemilise pärastlõuna asemel kokkuhoitud materjalid st. pikad püksid ning tänapäeva moodsad jalatsid. Edevus maksis hiljem kätte, sest õhuke, roosa mantlike koos sobiva salliga tilkus suurepäraselt ja vihmavesi jõudis isegi...õigesti arvatud - kõige varjatumatesse kohtadesse.
Sellele vaatamata sain kiita Selveri naismüüjalt (ei tea, kas see peaks mind ettevaatlikuks tegemakui kiitjaks juba mitmes naisinimene.
Branne oli kaval. Nu ta veel rohkem maalt, kui mina. Temal muidugi vihma hoidev mantel, mis minu kapis puudub.
Nii, et need ülikatted on ka probleemiks, sest eales ei või teada, mis sealt taevast alla tuleb.
Ühesõnaga täna toimub teise kapi konkurss. Et mida võtta ja mida jätta. Ja kas ikka raatsin sobivaid sukkpükse osta kui enam tööl ei käi.
Hullemaks saab alati minna. Mustad pikad püksid, hallid püksid, tumehallid püksid, triibulised püksid...Nuuks, kui moevaenulik mulle, kes ma kontsakingi enam kanda ei saa ja pükstega välja näen nagu üks naine pükstega :))))
Muuseas, mul ei ole ühtegi seelikut. Vöökohta ka ei ole.
Riputasin siis 10 poolpikka ja lühemat sorti teise kappi tundes, et midagi on valesti. Midagi on puudu. Oligi! Voodi all olevast kastist nad välja tulid. Tegelikult ei tulnud välja, lükkasin sahtli kähku kinni lohutades, et need ju päris talvekad.
Üks riputuse kapp on raudselt puudu. Viie toa kohta kolm kappi, lisaks üleriiete konku.
Pilt ei tule telefonist välja. Nuta või naera.
Mälestus mullusest septembrist (seda pilti ma küll ei tahtnud)