Kolmapäev, 29. juuni 2016

Valmis?

Tahtsin panna teele postituse eilsest päevast, mil minust sai hetkeks aiasõber. Fotodega. Kahjuks on fotokas mulle vingerpussi mänginud ja kõik pildid olid mingis tundmatus TIF-is. Neid aga ei saa laadida.
Arvan, et ei saagi. Nii jääb mu reis Lätti lahjaks, sest botaanikaaed ja puukool vääriksid kasvõi mõnda pilti. Õnneks tuli läbi selle õppetunni arusaam, miks sain ainult 75 pilti klõpsata ja oligi kõik. Eks peab targematelt nõu küsima.

Seniks mõned öömõtted:

Kõik näivad viimasel ajal ennast otsivat st. kõik oleks nagu enda seest kaduma läinud.
 Otsime ennast küll orjapõlvest, küll lapsepõlvest, küll mehe või naisepõlvest...

Aga kuidas selle enda leidmisega on?
Kas siis, kui enda üles leiad, kas siis oled valmis? Nii ütles kunagi vanaema, kui kärbse maha lõi.

Valmis milleks? Suremiseks?

Pühapäev, 26. juuni 2016

Piletid sinu teekonnale 2 ehk palju kurbi inimesi

Ülipalavad ilmad pole just head kirjutamisilmad sellepärast jätsin eile kõik pooleli. Imelik on selle kirjutamisega. Kui juba korra oled alustanud, siis ongi see nagu kohustus, kuigi keegi ei kohusta.

Otsisin eile linnas õnnelikku inimest. Vaatlusmeetodil. Leidsin nukrate nägudega poekotte vedavaid naisi ja mitte ei saanud aru, miks nad pühadejärgsel laupäeval peavad niipalju poetrette tegema. Osa teise ringi poode oli suletud. Leian, et väga tark nendest. Üks kaltsukas oli ikka lahti. Uskumatu ja selle uksest tuli kogu aeg inimesi. Branne arvas, et ilmamuutus. Mina arvasin, et lootusetus ja oskamatus midagi muud teha. Eriti rõõmsad ja õnnelikud need naised seal poes ei paistnud.
Bussijaamas istusid samuti kurnatud nägudega naised. Vaikides. Taksojuhid seisid oma masinate kõrval, tegid suitsu ja ajasid aega surnuks.
Tegelikult oli ja on mu vaatlusobjektiks nn. joodikutemaja kliendid. See maja on bussijaama taha ehitatud katusealune (projektis rattaparkla), mis sisaldab päevast päeva erinevas joomis- ja elustandartastmes klientuuri.

Neil paistis päris lõbus olevat. Võib olla on nende mured murtud ja just nemad suudavad siin riigis elada üks päev korraga - siin ja praegu. Hetkes, kus pole ei paremaid halvemaid aegu. Aga silma riivavad ja koledad on nad küll. Lisaks mustad ja haisvad. Linnapildireostajad.
Väikses söögipoes pesi noor mees põrandat. Müüjaproua kiitis, et oskab seda palju paremini, kui noored tüdrukud. Olen seda poissi ka leti taga näinud. Klatšisime veidi tänapäeva laisku tüdrukuid, kes koristada ei viitsi ega taha. Ka mina  ei viitsi ega taha enam vana moodi nühkida-pühkida. Teen ainult hädavajaliku ja sedagi mitte rõõmuga või vihaga nagu varem.
Ka joogipoe kena müüja polnud tavapäraselt särav ja rahulolev. Ütles, et tahab elumuutust ja siit linnast ära.

Aa, ühe noore ja rõõmsa  inimese nägin juhuslikult ikka ära. See oli mu Poeg 4, kes lubas minna vennale ja vanaemale appi.  Ja mul oli sellepärast ütlemata hea meel! Nii, et minust sai koheselt rõõmus inimene.

Õhtul koguneb jälle üle viiesaja inimese, et minna koos autorite ja näitlejatega maailma otsa.
Neil on pilet, et saada sinna viieks tunniks. Etendus on seda väärt.

Laupäev, 25. juuni 2016

Piletid sinu teekonnale

Millegipärast hakkas see lause kummitama.
Ehk üks uus pilet vajab ostmist. Sihtkoht tundmatu pealegi, aga küll mõne kuu pärast selgub. Tean ainult kuhu ma piletit ei osta. Sinna asutusse, kus neli aastat töötasin. Muidugi on neli 40-ga võrreldes kümnendik. Just kevadel kohtusin oma endise kolleegiga, kes on 60 aastat elanud ühes alevis, töötanud 42 aastat ühes lasteaias (no maja on muidugi uueks saanud) ja kavatseb seal veel töötada.

Mina nii ei oska. Ja ei tahtnud ka. Isegi 27 aastat ühes korteris on suur eneseületamine ja mugavustsoon. Või ei - pigem mälestustsoon. Selle kodu rajasime AK-ga, et kasvatada siin üles oma lapsed ja siis - võib olla, teha vananedes edasisi valikuid. No et kui liiga suur, või liiga kõrgel, või liiga kaugel poodidest või....

Nii ei läinud. Lapsed said küll täiskasvanuks, aga juhtuma hakkasid igasugused hirmsad asjad.

Kuna olen sünnist saati "teistsugune", siis ei saanudki see ilmselt paremini minna. Mis on minu meelest paremini? Eks me ilmselt kõik püüdleme mingi ideaali poole. Vähemalt ma arvan nii.
Mina unustasin, et elu peabki olema ebaõnnestumiste ja õnnestumiste kogum.

Samuti ei saanud ega saa ka praegu leppida sellega, et ainus kindel asi siin elus on surm. Ja see juhtub igaühega - varem või hiljem.

Asjad mu peas läksid üha rohkem ja rohkem sassi. Kõige kurvem oli kuvand, mille olin osanud endast jätta või õieti endale võtta. See oli tubli aitaja roll. Alati, kui tahtsin ja püüdsin iseenda tunnetest rääkida tuli keegi, kellel oli minu arvates veel raskem ja veel kurvem jne. Siis surusin enda karpi ja pöördusin säravana teist lohutama või abistama. Miks ma nii tegin? Eks ma tahtsin ikka hea ja tubli olla.

Täna öösel (järjekordsel tervikliku magamata ööl) juhtusin lugema Karikate Emanda blogi. Sain sealt hulga huvitavaid mõtteid ja ootan nüüd vastust, et kas tohin neid enda nn. teraapilises kirjutamises kasutada.

Seniks lõpetan. On hommik ja peale painavaid unenägusid ja ülestõusmisi lähen ja tukun veidi.

Reede, 24. juuni 2016

Maailma otsas


Teretšuk korjab pudeleid
mina korjan lilli
ja valutan pead
E klopib vaipu
T koos naisega T tulevad aiamaalt

2003 aasta jaanipäeval leidsin
26 aastase hingesugulase
kõrvaltrepikojast
surnuna
ma ei saanudki teada
mis tema peas toimus

varsti tulevad mehed
korteritest välja
õlut jooma ja uut tooma
prügikonteiner on pilgeni täis
sissekallatud söögi ja joogi pakendeid

kõik me 24-st korterist oleme erinavad
ja millegipärast ühendatud ühe
vundamendi ja katusega

Kivirähk ja Lennuk võivad kirjutada
sadu lugusid -
niikuinii oleks need välja müüdud

kes julgeks hakata võtma  pileteid
meie enda elukäikude eest
ja mida selle rahaga teha ???


Pühapäev, 5. juuni 2016

Ise olen sooda :)

Kuna tugev ülekaal on teinud mind kandilise legomehikese sarnaseks, siis on iga mõte, appikarje ja ettevõte teretulnud.

Pealinnabranne palus sooduspensionäriks saamise puhul väärikat kinki, Riina Raudsiku "Energiakriisi". Noh, et nagu pensionikriis või nii. Loomulikult asusin samal ööl mind puudutava osa kallale.

Joon piisavalt. Sellega pole mul kunagi probleeme olnud. Ilmselt on asi joodavas, mida tuleks parandada. Loodetavasti saate aru, et jutt on veest :P

Minu varasemasse menüüsse kuulus mineraalvesi eelkõige. See kõige soolasem Vitautas. Kaks liitrit päevas ei valmistanud mulle mingit raskust. Loomulikult tõusis kehakaal, mitte ei langenud. Vesi mulksus sees ja tükati tundsin ennast mineraalveepudelina, kel kork peal. Sellepärast lõpetasin selle pulli ära.

Järgmisena hakkasin hommikul jooma sidrunivett. Pigistasin poole sidruni mahla suurde kruusi ja peale leige vesi. Vara hommikul, väikeste lonksudega. Ah jaa, enne seda oli veel mingi õunaäädika eksperiment. See tundus kõige hullem. Ja meevesi kaneeliga. Samuti jube.
Sidrunimahl oli OK, ainult alati polnud tahtmist nii palju varem tõusta, no et väikeste lonksukestega aeglaselt rüübata. Kaal ei tõusnud. Ei langenud ka. See oli see periood, kus otsustasin, et ei söö enam peaaegu midagi. Kaal ei langenud ikkagi. Mõistus ei töötanud ka. Sellepärast lõpetasin selle pulli kähku ära.

Siis piinasin ennast temporikkama eluga. Peaaegu iga päev higistasin pool tundi infrapunasaunas. Ja loomulikult jõin vett. Enne seda sulberdasin võimetekohaselt ja hüpitasin rasvu laintemeres üles alla. Kaal ei tõusnud ega ka langenud. Ainult uni oli parem ja söögiisu ka. Öösel nägin õudusunenägusid sellest kuidas järjekordselt kogu garderoob tuleb kohvrisse pakkida ja peale kirjutada : Liina väikesed. Juba kolmandat korda kuue aasta jooksul.

Disainisin endale uued rõivad: kangas, st. palju kangast, peaauk ja käeaugud. Materjal vastavalt neljale aastaajale.

28. mail lõpetasin ühe eluetapi - sain alushariduse. Nüüd on aeg edasi minna. Otsustasin seda teha võimalikult taskukohaselt. Soodavett tarbides. Nädal proovimist on seljataga. Poolteist liitrit polnud palavaga mingi eneseületamine. Söögiisu oleks nagu veidi vähenenud, aga see võib tulla rahulikumast päevatempost. Kaalunumber endine - st. tugev ülekaal.






Kolmapäev, 1. juuni 2016

24 korda kauneid sõnu

jätk
TÜDRUKUTELE, keda oli rühmas 15

XXX
Maailma parim Pöial - Liisi,
kes märkab loodust, hindab inimesi.

XXX
Siniste silmade põhjas
sügavus
Allikas
pole vaid pelgalt vesi

XXX
Laps olla on vahest nii raske,
et trampida tahaks, ja karjuda.
Siis kallistada mind laske
hea-olemist laske mul harjuda.
Sest teie olete suured
ja teate, mis halb ja mis hea.
Ma alati täpselt ei taipa
kui tubli ma olema pean.

XXX
Pilk pole pelgalt pilguheit,
vaid sõnum suurtele:
Ma olen olemas,
te tulge järele!

XXX
Su juuksed isepäised
nagu sina
nad täpselt teavad, kuhu koonduda.
Ja lisaks on sul eluterve -mina-
ma arvan
mille järgi tasub joonduda.

XXX
Lähed uhkelt, püsti pea.
Samas oskad näha head.
Avastad ka rohked vead.
Ole julge - ela, mis õige,
tunne, mis tõde,
väldi, mis vale.

XXX
Viks ja virk - väike nirk!
Kergelt tantsid läbi elu,
sirge selg ja püsti pea.
Siis kui peatud
märkad teisi:
Kõik ei ole nagu peab.

XXX
Tänapäeva lapsed need
saavad ruttu suureks.
Ära seda viga tee, vaid selle üle juurdle.
Keksukastid, jooksumuru, kiiged, nukud, mängumeel.
Neid on sinu sisse vaja
suureks kasvamise teel.

XXX
Sa köiel kõnnid - tasakaalus plika
vaid veidi toetamist, nii nagu ikka.
Ei sega kedagi kui oled hoos,
sest sulle meeldib olla omadega koos.

XXX
Sa enda asju lahkelt jagad,
kade sa ei ole.
See iseloomujoon on harukordne.
Sest asjad valitsevad maailma - kui kole
ja lahkust leiab haruharva.

XXX
Kui sa veidi julgust vajad
otsi üles enda juured.
Teadmised ja oskused sul
kooli minemiseks suured.
Oskad sõber olla hea
häbenema sa ei pea.

XXX
Millest on tehtud Eva Mia?
Kallistustest ja jooksust kiirest
segadustest ja ajapiirest
Sõbralikkus su sisse mahub
ainult magades saad sa rahu.

XXX
Üks ilus tüdruk,
kes ei taha olla paha
Ta teeb kõik asjad korralikult, lahkelt.
Kuid kui ta unistab, siis jätab mängud maha
ja läheb oma maailma, kust välja tulla raske.

XXX
Niikaua kuni maailm sinu jaoks on värviline
Sa leiad igast päevast väikse ime.
See ime sinu sisse pesa teinud,
mis sest, et mõned pole seda näinud.

XXX
Sa mulle kingituse tegid
öeldes,
et olen parim õpetaja,
Su silmad siirad, mõtlesin veel kodus
 kui väga mul neid sõnu oli vaja!