reede, 27. märts 2020

Me tegime seda siiski 2!


järg eelmisele reisipostitusele.
Imastust sõitsime Aegviidu poole. Tee äärde jäid Lehtse mõisa varemed. Olen sellest kunagi kirjutanud, nüüd panen uue pildi


Vikipeediast saan teada, et Aegviidus, nagu igal pool, on vanasti ja väga vanasti midagi asunud. Alguses küla, siis kõrts, hiljem juba Piibe maantee ja hobupostijaam. Otsisin netist infot Lehtse karjamõis Charlottenhofi (Poolemõis) kohta ja leidsin sellise postkaardi. Oli ju vanasti rohi rohelisem!


Klõpsan pildile kauni jaamahoone (raudtee poolt siiski ei julge) 

...

...

Kohvi-isu viib Coopi. Sealt soovitatakse kena kodukohvikut. Ja ongi täpselt nii kena, kui ühes pisikeses suvituskohas olema peab. Toolid tunduvad tuttavad. 
...


Bingo! Lahkelt kõrtsmikult saime teada, et ongi Tõrva meistrinna toodang, kes Vintage Stuudiot peab.
Kohv ja šokolaadikook olid ülimaitsvad. Soovitan soojalt, Piibe kohvik.

Alevis sõitsime ringi, kodutöö tegemata. Palju puust nikerdustega maju. Kogemata sattusime viita märkama, mis juhatas  kalmistule. Kruusahunnikute tagant leidsime, kuna autojuht märkas rohelist prügikasti. Hauatähiseid lugedes märkasime, et tegemist uue kalmistuga. Kuna kibelesime edasi sõita, siis olime pealiskaudsed. Alles kodus avastasin, et on olemas nii uus, kui ka vana kalmistu.

Soodla veehoidla
Kõrtsmik pakkus välja, et noh 15 kilti. Ja et teele ei pruugi paista. Ei paistnutki. Lihtsalt kogemata nägime. Oli ilus küll. Sini-sinine. Autosid parklas kaks. Ruumi oli. Vikipeedia ütles, et kaldajoone pikkus on u.25 km. Muljetavaldav.
...


...
...
,,,

mina olin siin

kolmapäev, 25. märts 2020

Me tegime seda siiski!




Kooli sulgemine tekitas hetkeks vaba vasika tunde. Kuna naabrinna auto remondiuus, valisime 15. märtsil marsruudi:
Imastu - Lehtse - Aegviidu - Soodla veehoidla - Raudoja kõrts - Kehra vabadussammas - Peterburi maanteed mööda koju.

Imastu seostus meie kandi rahvale juba nõuka ajal "lollide lastekoduga". (defektiivsete laste internaat-kodu) Kuna mul oli seal 70-ndatel  tuttav kasvatajaks, sain tema jutu põhjal õudustele täiendust. Niikaua kuni...leidsin ennast 1998.a. sealses koolis vaatluspraktikal. Oli küll kole! Meelde tuli rootsimaa õppejõu koolitus: meie riigis ei raisata raha. Kes sotsiaaltööd õppida tahab, läheb enne aastaks tööle ja alles seejärel õppima. Kui siis veel läheb. Ja tal oli õigus. Aastakese pärast ei tundunud asi üldse nii õudne.
Nüüd on koolkodu lapsed ja noored mööda maad laiali pillutud ja asendunud eakatest klientuuriga.


Mõis
Nagu ikka huvitas meid eelkõige mõis. Nõuka aegsest register.muinas.ee saan mõisa peahoone kohta kokkuvõtvalt teada, et ...tegu on historistlikus stiilis peahoonega, mis võis pärineda 19.saj. lõpust, juurdeehitus on samas laadis. Hoone  detailidest meenutab Pruuna mõisa, mis võib viidata samale autorile. Hoones on lastekodu ja ta on heas seisundis.
Ait - suur, krohvitud kivihoone, kõrge viilkatusega, esifassaad kaaristuga. Võib pärineda XVIII saj lõpust.
Valitsejamaja - väike krohvitud mansardkorrusega kivihoone, juugendtunnustega XX sajandi algusest,
Töölistemaja? - keskmise suurusega maakiviehitis lõhutud kividest, XIX saj lõpp
Kuivati, laut, veel üks väike, puust töölistemaja
Park 3ha, vabaplaneeringuga. Esifasaadi ees suur ringteega piiratud esiväljak, sissepääsu kõrval 2 vahtrat
(vaatlus 1975)

Käest kätte 
Tapa muuseumi kodulehelt: 1732 Immasto, omanikud Rehbinderid kuni 1919 võõrandamiseni. Arhitekt Friedrich Modi.
vanadpildid.net: Pärast võõrandamist, 1920 asutati mõisahäärberisse Punase Risti algatusel sõjainvaliidide kodu (vabadussõjas ja Maailmasõjas vigastatutele). Vabariigi aastapäeval külastasid sõjamehi paljude organisatsioonide esindajad.
Pärast teist sõda, 1946,  rajati mõisa Imastu Defektiivsete Laste Kodu.

2000.a. - ostis Punaselt Ristilt mõisa Arvo Andropov ehk Rakvere Piiritustehas. Miks asjast asja ei saanud, ei saa me kunagi teada

2016 pandi mõis uuesti müüki. Enne kuulus see Leedu Sonarise pankrotis pangale. Alghind 160 000. 21 ha, hooned lagunenud.

Ja nüüd...ongi kõik.

Pilte ka








Mina olin siin

teisipäev, 24. märts 2020

Imelik on see ilmaelu



60 + vanuses võiks ju nautida elukaare viimast kolmandikku, aga võta näpust. Igal argipäeva hommikul panin vaimu ja keha valmis, vahest juba kella kuuest ja padavai kooli poole. Miks?
Millegipärast jõudis just täna minuni arusaam: see on sulaselge hirm. Seega on minust saanud mees. Sest ainult meesterahvad pidavat pensionile jäämist kartma nii, et isegi mõnda neist infarkt ja äkksurm on tabanud. Teine hirm on veel: sundida ennast elama alla vaesuspiiri.

Nädalane koolivaheaeg tuli õigel ajal. Olin ennast kolm kuud Aqvasse vette sundinud ja pea iga päev mõnusa tundega koju sõitnud. 7000 sammu päevas keskmiselt - ega ma just eriline kõndija pole. 

Vaat selliselt alustasin postitust veebruari lõpupoole ja pooleli see jäigi. Esiteks saabus minu juurde frau Mutter, kelle korteris algas veebruari alguses vannitoa morent. Periood "teeme kõike koos" ja nädalalõpu lapsukesed võttis vanamuti ehk minu võhmale. Seepärast ei järgnenud mingeid kirjaneitsi katsetusi. Nüüd annaksin kõik, et pudinad, keda pole juba 8.märtsist saati näinud, ukse vahelt sisse lubatakse. Loomulikult mitte. Isegi selle peilis poeg välja, et käin kohalikus poes. Õudne, kui su küljes on jälitusseadmed.
Kui meid kõiki reedel st.13-ndal koolist minema peksti, siis jätsin isegi märkmikud lauale - no mis see kaks nädalat siis on. Täna ma enam nii ei arva. Täna ei arva ma enam midagi.

Söök ja jook
12-13 märtsil käisin maakonnalinnas Grossi poes. Põhiline teema: terve kana, kanafilee, kanahakkliha,  kanakoivad, kang suitsuvorsti, suurem pakk Eesti juustu, või, suur pudel Mrnaja viina, 1 Prantsuse vein, alkovaba õlu, rukola, kurk, tomat, sidrun, räimed, heeringas.
Kuna Poeg 4-lt sain tõsiselt riielda (ühistransport), siis lisandusid veel tema autoga uksematile kohaletoodud kaubad: vetsupaber, jahu, täisterajahu, makaronid, 6 p Vitautast, kartulid, porgandid, sibulad, täisterakaerahelbed. Kauba peale toodi riisi ja valgeid makarone.

Ja siis olime emaga valmis!
Ema mul 93, tema lükkasin kööginurka. Tal on kogu aeg külm, hoidku siis käsi sooja vee all, pesku nõusid, koorigu kartuleid, puhastagu juurikaid.
Tegime sellise kokkuleppe, et hommikusöögi u. kella kümne paiku mõtleme enne välja ja teeme koos. Lõuna, kolme-nelja paiku, mõtleme välja ja teeme samuti koos. Õhtul hoolitseb kumbki enda eest.
Nii on see nüüd 11 päeva kestnud ja tundub, et kestab vähemalt 1,5 kuud veel.

Kui Tegelinski sai ja saab poes käimata 11 päeva, siis mina - oo ei! Ausõna, mask ette ja pisikesse vallapoodi. Nagu õpilased mind maskiga nägid, nii oli pood tühi. Sain kenasti hakkama, loomulikult kindad käes. No tegelikult oleks loomulikult toime tulnud, kuid olen kõik need päevad tegelenud lohutussöömisega. Selleks on aga vaja mitmeid esmapilgul unustatud asju. (hapukoor, hapupiimahaps, kodujuust, majonees, mozarella, pähklid, rosinad, Saniit, pesugeel)

Hommikud:
Ühisosa: 3 korda nädalas täisterakaerahelbepuder, veega (peitsin piima ära) peale lõikan külmutatud karulauku)
Praetud sibul, vorst, muna, röstsepik (võib teha praeleiba augu ja sinna muna lüüa)
Minu eri: rukola, aurutatud peet, keedumuna, seesamiseemned, õli (ema ei söö)
Minu eri 2: rukola, mozarella, kirsstomat, õli (ema ei söö)
Minu eri: beebisalat, kõik, mis veel alles on ja kanafilee (ema ei söö)
Minu eri: munavõi ja kiluleib
Ema eri: kodujuust, heeringas, tomat, keedumuna, mitu röstsaia.
Ema eri: piimasupp (mina ei söö)

Lõunad:
Ühisosa: väga maitsev kanasupp (ema teeb) - jätkub vähemalt kolmeks lõunaks, täna juba 2 sats.
Ühisosa: kontidega keedetud kartul, porgand. hapukapsasalat (veidi suhkrut, punane sibul)
Ühisosa: praetud räimed, kartul, selleri-õunasalat (jätkus kolmel lõunal)
Ühisosa: keedukartul, sült
Lõunat ongi raske välja mõelda, homme ilmselt tuleb tomatipüreesupp.

Magus: mina söön õhtul teleka kõrvale 150 gr. paki pähklisegu, ema sööb meekooke või küpsiseid.
Sel nädalal toitu pildistanud pole, otsin vanasid, et lihtsalt midagi teha.

24.veebr. Paraadilt pealinnast poja ja Manniga. Kodus ootas soe toit



1. jaan. Ülejääk
2019

...
..



...


 Näedsasiis, homme jälle uued väljakutsed.