Kirjutan kas täna või millalgi...kauges tulevikus

 

Originaalid

Mitte pole seda kirjasoont enam, on ainult faktide loetelu. 

Kuna targemad läksid täna hariduskonverentsile, siis saan viilida. kasutan vana nippi: tund arvutit ja tund kodutööd. See on toiminud.

Eelmine postitus oli toidust. Tänane tuleb vaimutoidust ehk sellest, mis mulle rõõmu teeb ja eriti raha ei röövi. 

Nädala lõpus kutsusin ennast vägisi külla. Kalamajabrannele. Lubasin võimalikult märkamatu olla st. hilja tulla ja vara minna. Nii tegimegi kiskudes Branne kaasa. Russalka juures kuulsin esimest korda nime Inglirand. Ilus, eks. Muinastulede või Muinasjullede õhtule kogunes tohutu rahvamass. Olin aegsasti pinginurgal. Ei jaksa mina püsti seista. Kesklinna valitsus panustas rohkem kuulmismeelele. Nii hea noortebänd oli. MUBA Loconuts. Saksofon jm. tõmbas mu meele helgeks. Rääkimata Estonian Voicesist tuntud headuses. Kehvakeseks jäi aga tuleke, mis paljutõotavalt meres aluse peal põles ja kiiresti kokku kukkus. Enne esinemiste lõppu. 

...

 Imestama pani kokkuhoid Lennusadamas, sest kui läbi Reidi tee rahvakülluse ühe järjekordse bussiga Linnahalli juurde jõudsime vooris inimesi vastu. 

Pühapäeva hommik algas rõõmsalt Kalamaja uuel tänaval. Peaaegu valmis. Meenutasin kevadet, kui olude kiuste koperdasin Balti jaama ja kriimustasin oma valged saapakesed killustikuhunnikutes. Selline tuttav rõõmutunne nööris kurku. Eriti, kui üks surmale määratud maja oli imeislusa kollase kuue saanud. Lisaks puidust pitsidele-satsidele. 

Pagariäris oli mõnus. Hinnad hulga odavamad, kui Rakveres. Suure kohvitassi taga ja eilsete pirukatega sain rahvast vaadata. Nüüd veel kohustuslik Topsi uus uks.

.....

 Kui leian aastatetaguse Kalamaja Päevade foto, siis panen võrdluseks. Pühapäevane on siin.

Meil olid ikka eesmärgid ka. Adamson -  Ericu muuseumis viimast päeva näitus 

.

 Palju kauneid maale Lahemaast ja võõras nimi - Pudisoo. Harjumaa Lahemaad tunnen üldse vähem, kui Virumaad. Kunstnikke ei nimeta, niikuinii näitus otsas. Üllatus oli keldrikorrusel jooksev Eesti esimene rahvuslik rotiballett "Palgipureja" . Autor Edward von Lõngus. Kes viitsib, võib otsida. Seinal sekundeeris meeleolule Lapini "Puu ja Puupea". Mul ikka veel veidi seda elutervet huumorit kaunite kunstide vahele. Ülakorruse püsiekspositsioon tasub samuti vaatamist ja vajaks veel rohkem aega. 

Eluterve huumori täienduseks tuli läbi astuda Navitrolla Galeriist. Poleks ma ainult käekotiga olnud, siis oleksin mõne trükipildi kaasa ostnud ja koolikabineti seinale asetanud. Eks kunagi hiljem.

...

Aeg sundis takka ja tühi kõht ka. Kuhu siis mitte, kui Koplisse.

.

 Juba tuligi uksel vastu hr. Jaak Juske, aga meil alles käsitsi valmistatud pelmeenid ja õlu söömata. Nii jõudsime ekskursiooniseltskonnaga liituda alles pika maja põlend jäänuste juures. ( Kui palju on Kopli 30 aastaga muutunud?). 

Ma isegi ei tea mitmes retk see Juskega oli. Neljas vähemalt. Eelmist mäletan, see oli mõned aastad tagasi baarituur koos Juku Kallega. Ei oska teile selgitada mis värk minul selle Kopliga on. Igatahes mingit isiklikku kokkupuutepunkti pole.

Mulle meeldib see sõnum.

Kummaline.

Sõbranna oli märgile pannud. Koplifest Kopli kasepargis. Mina ei viitsinud vaielda, sest tallad olid ümmargused ja teist retke ei kannatanud välja kuigi teema huvitav ehk Kriminaalne Kopli. Festi teema 90-ndad. õnneks oli Länik juba ära esinenud ja laval taidles Nansy kellest ma pole midagi pidanud. Tümps oli vali. Päris hirmus, aga pingil oli hea istuda. Viimane esineja oli Caater ja keegi Mari Liis (vist) Oleks ikka võinud pingutada ja teisele ekskursioonile minna. Kuigi mõned lood tundusid tuttavad, sest vanemad pojad olid sel ajal parajad teismelised.

Ja oligi lõpp. Tühja aega jäi üle, sest rong läks alles 21.45. Õnneks oli ilm väga soe.

Et olla konkreetne panen kirja seekordsed kulud teemal Mutt Päälinnas.

Laup. Kodubuss Rakverre 0

Takso raudteejaama 4.-

Rongipilet 4.50

Tänavatoit Balti Jaamas 6.-

Marimekko sall Vintage poest Baltis 10.- (sõltuvus)

O õlu Selverist, jõin õues 0,90

Ergutusjook õhtuks Araxisest 3.-

Vein Brannelt meile 0

Pühap.

Hommikusöök Pagarikojas 6.-

Muuseumipilet 3.-

Pelmeenid ja v. õlu 11.-

Igaks juhuks ergutusjook 3.- 

Rongipilet 4.50

Öötakso koju 8.-

Kokku 64.- kusjuures sall on alles :D

Suverõõmud!

 

Jätkan suviste sündmustega.

Söök ja jook

Niipalju pole ma aasta jooksul väljas söömas käinud, kui sellel suvel. Viimane, kõige tagasihoidlikum aitas mind hädast välja Simunas, kui bussiplaani tõttu pidin pea kolm tundi kirikukontserdi algust ootama. Kurvastusest sõin ära kolm suurt moosipirukat, mis kohalik toodang.

Eelmine oli hoopis põnevam koht, kuhu polnud minu jalg astunud. Läksime Kalamajabrannega, õieti sõitsime kohale lootuses vette saada. kahjuks võttis Kaberneeme meid vastu uduvihmaga. Ega siis muud üle jäänud, kui kurvastusest süüa. Toiduamps oli hea ja kallis, nagu Eestis ikka.

...

ja..

Kui lapsed mootorrattal koju vurasid viidi mind tänuõhtusöögile. Minu sooviks oli ikka veel merd vaadata ja kohaks sai valitud Sardiinid, millest ma midagi ei teadnud. meri oli tuuline, veidi istusime terrassil, aga siis suundusime siseruumidesse toitu nautima. Minu valik: röstitud hiidkrevetid ürdikreemiga ja maitsestatud avokaadoga. Mini soovitusel valge majavein. Poeg tahtis midagi huvitavat ja tema taldrikul hakkas laiutama kalmaar mandelkartulite ja vierge salsaga. Mini meil selliste hõrgutiste, mis merest tulevad, poole ei vaata. Nii ma ei mäleta, mida tema nautis. Ilmselt parti ja tiramisut. Oli rikkalik, pidulik ning uudiserohke. 

...

..

Enne noorte ärasõitu käisime Patrickus, millest saigi mu lemmik - ikkagi mere pärast nii, et külastasin teda enne laulupidu Poeg 2 ja Marianniga ning hiljem tarisin sinna Kalamajabranne. Erinevatel kordadel proovisin laimi-ingverisuppi kanalihaga ja spinati püreesuppi lõhega. Überhääd ollid! Õlu ka!

...

...

....

Kõige säästlikum toidukord Vääna mõisakoolis

...

Hüüru veski ei üllatanud millegi muu, kui pubihindadega. Ikka 1 ees ja muud numbrid taga. Sõin metsaseenekastet kartulipudruga pisikesest kausikesest. Pilti ei viitsinud toidust teha, branne sõi lambalihasuppi. Nii erinevad me.

.....

Korraks põikasime Käsmu kalale. Ka seal on hinnake euri võrra paisunud. nii jäid frititud räimed pildile püüdmata.

Kui kodukandi koguduserahvas meile vanalinnas toidukohaks gruusia resto Tbilisi valis olin skeptik. ja nii oligi. Praetud baklazaanidel pähklitega ei olnud viga, aga eelroa kohta kallis 9.60.

....

Siiski tegin õige valiku, sest need, kes 25 raha eest nätskevõitu lambakarreed süües püüdsid head nägu teha, polnud just õnnelikud. magusaks proovisin esimest korda elus Pahlavat. Ülimagus, tükikese pakkisin õhtuks paberisse.

...

See selleks, aga teenindus oli allpool igasuga arvestust. meid oli 12 ja soovid meili peale ette saadetud. Sellegipärast ei suudetud tervet lauda korraga katta - nii sõi üks ots soolast ja teine ootas kannatlikult. Esimesed jõid juba kohvi, kui sašlõkk polnud veel taldrikule jõudnud. Olgu, olime leebed. Kuna maksime eraldi, siis tegime seda letis ja igaüks ütles ise, mida tellis, sest keelebarjäär oli suur. Ja siis...avastas letitagune tütarlaps, et arve ei klapi ja puudu on 12 raha. Sellise summaga sööki menüüs polnud. Seltskonnas meil ikka arvutada oskavad inimesed (mõned õpetajad ka). Vaidlusega ei jõudnud kuhugi, keegi korralik maksis puudu oleva summa, aga halb maitse jäi. Hiljem otsis endine kaupluse omanik ühis tšekilt välja, et Pelamušit oli kahe asemel neli arvestatud. Vot nii.

Aa, õpsidega vahetult enne jaani Helsingis tööreisil käies püüdsin endale Heureka keskuses 14.90 (komplekslõuna) eest midagi taldrikule tekitada, aga suured kartulipudru ja kotletikuhjad ei ole minu rida. 

Koju tulles otsustasin emale kuu ajase paastu heastada ja üht-teist enda viletsate oskuste kiuste välja võluda. Ema aitas ka. Et asi huvitavam oleks, siis mängisin paberil hindadega näidates, et kaks penskarit saavad päris hästi hakkama. 

Pilte ei viitsinud teha, jagan siin mõned mitmepäeva söögid.

Hommikuti igasugu rohelisega salatid (sõbranna antud salat, jääsalat poest, früllis); avokaado, tomat, keedumunad

-banaanipannukad (esimene katse, maitses meile mõlemale) äsjanopitud mustsõstratega

-kodujuust redisega või kurgi-tomatiga

Lõunaks keetsin kalarootsust ja peast kalasuppi, koos sõbranna antud maitserohelisega. jummala hea sai, kusjuures roots maksis 1.50, kartul ja porgand veel vähem. Jätkus kaheks lõunaks

Kukeseenekaste varajase kartuliga. Lihtsalt "röövisin" poe ees meest, kes seenekotiga sõpra ootas. 12 euri kilo, oli nõus loovutama. Tegin esimest korda kastet Farmi köögikoorega. 

Külmkoore-heeringa kaste varajase kartuliga.

Omlett suvikõrvitsaga.

Kõik viiel päeval söödu sai valmistatud lihata, mitte tahtlikult, lihtalt kukkus nii välja. 

Lisaks ostsime tuttavalt 4 kilo imemaitsvaid mustsõstraid. Rohkem panime sügavkülm, aga moosi keetsime ka veidike. Ema lubas veel punasesõstra zeleed teha, aga ta teeb sellest nii suure numbri, siis mina ei viitsi aidata. 

Nüüd olen mõne päeva omaette. Suhtlemine ja teise inimese kodus elamine väsitas ära.

Kirjutada oleks veel küll ja küll.