neljapäev, 26. november 2020

On aeg vabaneda liigsest ballastist?




 Mu 93 aastane ema kuulab igapäevaseid uudiseid. Jälle on ta hirmul. Miks? Sest ta uskus, et maskid aitavad viirusel pidurduda. Helistab: no kellegi poes pole? Mina, tahan nalja teha (ema pole rumal): kas neil aluspüksid on, ikkagi sügis? Eakas proua kardab, ta ei lähe enam kohalikku poodi, mis sest, et teed pole libedad. Kahju, väga kahju, talle meeldis jalutada ja poeskäik oli päevasündmus. sellepärast otsustasin täna kõik need maskivastased kuu peale saata ja FB -st vallandada (minu kontolt muidugi)

Mu värvitud (sõna otseses mõttes)  juuksed tahtsid ammu värskendamist. Lükkasin toimingu edasi, põhjust leiab alati. Teadsin, et proua Juuksur on kääridega osav. Nii vabanesin liigsest, mis sellest, et prügikott juustega osutus just parajaks. Peal on kergem, aga raputada pole midagi. 

Tõeline pedagoog istub pikapäevarühmas arvuti taga. Töötab. Diivanil magab väike õpilane. Pööran tähelepanu. Ta oli juba enne väsinud. Lapsed koos õpetajaga lähevad sööma. Minu juurde kõrvaltuppa tuleb teistest vanem õpilane: see diivanil tüdruk oksendab. Sekkun, kuigi see pole minu rida. Palavik mõõdetud, väike tüdruk nutab. Tõeline pedagoog on söömast tagasi: Ta oskab ise ka oma emale helistada, et ta koju viidaks. Diivanipadi on oksene. Võtan padja ja pakun koristajale. See karjatab: ära mulle seda näita, ma ei talu okse lõhna, sa lähed niikuinii prügikastist mööda, viska see sinna sisse. Ei visanud. 

Nüüd kodus hakkan vabanema. Kui 64 on ballast, siis saab sellest homme vabanetud.

Teema: 26.nov. 2020




kolmapäev, 4. november 2020

Arenguruumi on


 Peale vaheaega hakkasin endale antud lubadusi täitma. Kõigepealt Aqva kuukaart, mis sisaldab lubadust "vähemalt neli korda nädalas" ja vähemalt pool tundi "ujumist minu moodi" (nu midagi sipleva konna ja vette visatud kassipoja vahepealset) Kannan ette - seitse korda käidud. Kui rahast rääkida, siis 2,5 t vee-ja saunakeskust maksab 68 raha, aga ühe korra pilet 10.-

Teine lubadus "vähemalt kord nädalas õhtusel ajal hommikumantlist välja, silmad pähe ja rahva hulka" algas "JÄÄÄÄRE" ülesastumisega Rakvere Teatris. Kevadel edasi lükatud ja nüüd rahva tahet arvestades kohviku asemel suurde saali viidud. Meessaatjast kuulus mulle u. kümnendik (ülejäänud oli ta abikaasa oma, kes ilutses härra vasakul käel). Ikkagi oleks kohvikus parem olnud. Neil sellised "vala veini, vala veini" lood. Mõned lood olid tundmatud, mõnede sõnad pähe kulunud. Uurisin huvi pärast - müüdi 160 piletit. Kohvikusse oleks mahtunud ehk 50. Täna lähen kirikusse Otsa-kooli õpilaste musitseerimist kuulama ja homme kingin endale "Luikede Järve". 

Lubadus hakata iga päev endale kokkama on seni täitmata, isegi algust pole teinud.

Lubadus koristada natike iga päev on samuti täitmata, algus on väga konarlik ja sisaldab esmavajalikku.

Lubadus kuulan rohkem ja räägin vähem  - täitmata. 

Lubadus lõpetada eputamine - na


gu näete, täitmata