Esmaspäev, 30. september 2013

Kaasavaratu

Kel vähegi võimalust -  soovitan. Rakvere Teatri viimase aja menuk. On kirge, armastust, draamat, mustlasmuusikat ja tantsu.
Mõtlemise koht ka: mis me praegusaja naised viriseme. Meie esiEevad on meie eest positsiooni välja võidelnud. Kaasavara kõrvade vahel.

Kolmapäev, 25. september 2013

Ostsin televiisori




Ausalt, päris esimese oma elus. Lühikesed pimedad õhtud koos elutoa seinakaaslasega on omaette vaatamisväärsus. Ärge nüüd arvake, et ma elus esimest korda.....telekat näen ja vaatan. Vastupidi, juba siis kui olin umbes kuuene kolis see maailmaime meie koju.
Aga, et nüüd enam kui viiskümmend aastat oleks see tegelane olnud Asi nr. 1 - seda küll mitte. Pigem ikka kinno ja teatrisse, nägi inimesi ja etendust ka muidugi.

Värviteleka tulekuga ei muutunud eriti midagi. Pilt oli nadi ja värvid ka valed. Videomakiajaga läks põnevamaks. Nii põnevaks, et hakkas elu segama. Peamiselt mehe elu. Tähendab äkki oli mu mehele märkamatult tekkinud sõbralik ja jutlev kaaslane, kes polnud teps mitte mina. Tibake oli seda juba varem. Siis, kui kaaslane rääkis vene keeles ja ei tahtnud isegi keskööks koju minna. Nüüd oli ta sujuvalt rahvust vahetanud. Ja jäi vahest hommikuni. Kuna mees kardab vaikust, siis aitab tema häälekas sõber foobiaga võidelda. Hirm sellise nähtuse ehk koletise ees tuleb seljatada kasutades kõiki kanaleid.

Laste kodust lahkumise perioodist passib mehe  külaline tagumises toas ja oleks, et siis hääletult. Hoopis vägagi häälekas on teine just öösiti.


Eks ma siis valisin ka endale - lihtsustatud elamise kava. Nüüd harjutan. Praegu just lõppes Pilvede värvid /ptüi, ikka all). Kunagi oli lihtsalt sellise pealkirjaga teatrietendus. Reklaami ajal tukastasin veidi.

Oma sõber, ise tean, mis teen. Ainult Arvut on solvunud. Seni jagab ta telekaga ühte ja sama pistikupesa. Eks näe kui kaua.


Teisipäev, 24. september 2013

Asi nr.2

Ühtpidi olen kurb, et blogipidamine pole mu elus enam ASI nr.1
Teistpidi on see tööinimese paratamatu allakäik. Õhtune väsimus tuimestab mitte ainult liikmed, vaid ka aju. Üheksa tundi igapäevaselt koos kahekümne nelja-aastasega nõuab täit tähelepanu. 

Ometi on olnud mitu meeleolukat nädalavahetust. Viimane neist teekond Lätti. Ma pole vabariigi ajal Riias käinud. Vanalinn, kus ööbisime selline, nagu üks vanalinn olema peab. Eriti tuledes. Giidi tõlk oli tasemel. Kindlasti kirjutan sellest pikemalt. Kunagi. Järgmise päeva veetsime Võnnus. Õigemini lossides. Ka sellest kirjutan kunagi. 
Täna lisan ainult ühe meeleolupildi. Blogisõpradele. Veendumaks, et ikka olen rõõmus! aa, veel üks tore kild eilselt sügismatkalt:

Õpetaja Tiiu: Mida teevad laste jalad, kui porilombid teel vastu tulevad?
Oletatav korrektne vastus oleks muidugi lompidest mööda astumine.
Mirtel : Plärts!

Esmaspäev, 16. september 2013

Pühapäev, 8. september 2013

Ma tänan

Kümme nädalat suvepuhkust suudab inimese põhjalikult ära hellitada.
Seda rängemad on olnud kolm esimest töönädalat. Alustades varahommikuse ärkamisega ja õhtuse sooviga kodus mitte midagi teha. Mis mõttes, et vaja koristada? A ma tööl juba tegin seda. Mis mõttes, vaja nõusid pesta? A ma tööl .....Ah, et lapselast hoida? Ma ju tööl juba hoidsin lapsi. Ja nii tagasi.
Rääkimata öistest jalavaludest teades, et põhjus likvideerimata (tu) : suur kere ja pisikesed jalad.

Iga töötegu saab karistatud nädala lõpu näol. Nu kui kogu arvestatav garderoob on sujuvalt kapist pesukorvi siirdunud, paljaste jalataldade teraapia tubade põrandatel proovib eraldada kas tegemist liiva, mulla, küpsisepuru, õunaseemnete või kõigiga kokku. Ja need pisikesed kärbsed vahivad banaanide ja õunte pealt parastavalt: oled jah lohakas! Suuremad on aknad täis s...unud ja lebavad nüüd laibastunult aknalaudadel. Teesklevad paganad. Teavad, et eile oli ussimaarjapäev.

Elamine lõhnab õunamahlaselt. Oehh, alles esimesed nelikümmend liitrit. Ja needki kergemal teel st. plastpudelitesse kallates sügavkirstus. Tegin vahelduseks mahlakallamisele  taarastatistikat. Esimese koha pärast rebisid Boržomm ja Sherwoodi õunasiider. Mõned Pulsi pirnisiidrid ka. Miks ei võiks vastavatesse pudelitesse valatud mahl siidriks muutuda? Igatahes on retseptid otsitud ja ma tean, kuhu järgmised 40 liitrit lähevad.
Nostalgiliselt meenutan Inglismaa siidriaega - oli alles erinevaid maitseid! Kui mahti saan, otsin pilte ka.

Ärge nüüd tulge siin vanainimest manitsema. Tean juba aastakümneid, et alkohol kahjustab tervist. Vahelduseks joon õunamahla ka. Ja  mineraalvett. Mida me jõime 40 aastat tagasi? Kui jõime? Koduveine, mäletan. Õuna. Ja Murfatlari ja Cotnarit. Mingid kuivad veinid olid ka. Pillimees st. sildil oli pillimees. Ja Põltsamaa omi ka. Nüüd on kõike liiga palju. maitsed ja sildid unuvad. Välja arvatud need inglismaa perioodi aegsed.

Tekitasin reisiraha fondi. Miks mitte http://www.germalo.ee/kultuurireisid/inglismaa-otimaa_3/uldinfo/
Üksinda on mu  keeleoskamatusega seiklemine mõeldamatu ja kindlutundetu. Ei veetle mind ei Egiptimaa ega Türgi ega muud paigad. Ikka kisub Inglismaa poole.

Ruuniringi rohelisest kotikesest võetud kivike kandis sümbolit Tänulikkus:
Kujundage endas harjumus tänada Jumalat iga päev tema õnnistuse eest. Olge tänulikud taevase tarkuse juhatuse eest, vapruse eest seista silmitsi oma valuga ja vaimu tugevuse eest. Olge tänulikud armastuse eest oma südames ning valmisoleku eest kõndida tervenemise rajal.
....
Kelle armastus on teie südant puudutanud? Kas on teid õnnistatud hea tervisega? Kas teie kõht on täis? Kas te toidate teisi? Mis annab teile rahu?

Olge tänulikud, et saate elada inimeste keskel, kes teid toetavad. Öelge aitäh iga kogukonda kuuluva hinge ning iga sõpruskonna eest, kuhu te kuulute.
Näidake üles tänulikkust nende suhtes, kellelt te nõu küsite, kes süvendavad teie usku Jumalasse ja iseendasse. Tundke sügaval sisimas tänu mineviku ängist vabanemise eest. Kui teie elu on ka täis pingeid ja proovilepanekuid ning olete äsja seljataha jätnud pika ja üksildase öö, olge tänulik, et selle üle elasite.
Kui elus jõuab kätte hetk, mil te ei oska enam kellegi poole pöörduda, siis teadke,et te pole iial päris üksi ning tänage Jumalat iga päev selle eest, et ta teid tuhast tõusma õpetab.
....
Kus iganes leiate ilu - lahkes teos, veepinnal kilgendavas päikeses, lemmiklooma armsas vaates - olge tänulik. (loomad asendaksin küll lastelastega)

Tänumeeli elatud elus on hingerahu ja vaikne rõõm. Tänutunne on sellise elu üks suuremaid ande.
Olge tänulik igal hommikul, kui päike tõuseb. Ja igal õhtul, kui päike loojub, olge tänulik.
(Ralph Blum ja Susan Loughan "Ruuniring")

Üks väike, vilgas ja uudishimulik linnuke veetis mu akna taga metsviinapuus mitu pikka minutit. Ehk ta tõi terviseid eksinud tüdrukult, kes ehk otsustab ringiga koju tagasi pöörduda.