laupäev, 12. september 2009

...et sa oma jalga ei lööks vastu kivi

Warum toben die Heide, und die Leute reden so vergeblich?
/miks paganad möllavad ja rahvad mõtlevad tühja (Psalm 2, op.78 nr.1)/
laulis eile Rakvere Kolmainu Kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

See Felix Mendelssohni (1809 - 1847) viisistatud jumalasõnas esitatud küsimus tundus nii tänapäevane, nii maine. Eriti pärast õhtusi AK uudiseid tahaks ütelda: Niisiis, teie, kuningad saage mõistlikuks! Teie, ilmamaa kohtumõistjad, laske endid noomida!

Kontsert iseenesest oli suurepärane. Mendelssohn sobis koos meie Cyrillus Kreegi loominguga.
Muuseas, mina ei teadnud, et Cyrillus Kreek meie mõistes nii noor oli. Igaks juhuks valgustan teid ka.

1889 aastal sündis Saanika külas Läänemaal kooliõpetaja Gustav Kreegi peres üheksas laps, kellele pandi nimeks Karl Ustav. Mõned aastad hiljem sai Gustav Kreek õpetajakoha Vormsi saarele Fällarna õigeusu kiriku kooli. Kuna selles ametis sai teenida ainult õigeusu kiriku liige, pühitseti terve pere õigeusku. Nii sai Karl Ustavist Kirill ehk hilisem Cyrillus.
Noormehe koolitee algas Haapsalus ja 1908 sai temast Peterburi Konservatooriumi üliõpilane algul trombooni ja hiljem kompositsiooni erialal. Tema heliloomingu olulisemaks inspiratsiooniallikaks on rahvamuusika. Ju see teebki tema teosed mu kuulmismeelele paitavaks ja omaseks. Kogutud rahvaviisidele on ta kirjutanud üle 700 kooriteose.
Alates 1917 aastast töötas ta õpetajana Rakveres, Tartus ja Haapsalus.
1940 - 1950 oli ta Tallinna Konservatooriumis õppejõud, kuini arvati, et tema töö ei kõlba ideeliselt uue riigi kõrgema kooli jaoks. Pärast seda läks helilooja tagsi Haapsallu, kus sai tööd klaveriõpetajana. Cyrillus Kreek suri 1962 aastal ja on maetud Haapsalu kalmistule.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor esitas seitse Mendelssoni psalmi ja üheksa Kreegi lauluraamatu tekstidega rahvaviisi pluss soovilooks "Mu süda, ärka üles". Poeg 4 meeldis kõige enam Taaveti laul 141 (kirjutatud 1923)

Kontserdi kavast ilmub novembris CD.
Mendelssoni ja Kreegi loomingu valis repertuaariks EFK uus kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss.

Kuna 11. sept. on Arvo Pärdi (1935) sünnipäev, siis kava lõpuks saime kuulda Pärdi "Da Pacem", mille esituse eest pärjati koor 2007 aastal Los Angeleses Grammy auhinnaga.
Minu jaoks oleks pidanud enne olema kindlasti paus, sest üleminek ühelt kihilt teisele oli liiga järsk.

Aga sellele vaatamata olen jälle kindlam tunde poolest
...dass sie dich auf den Händen tragen,
und du deinen Fuss nicht an einen Stein stossest"
/...kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi"

teisipäev, 8. september 2009

Ussid urgu

Otsustasin oma delfi lugude aluspõhja kasutades hakata sellest sügisest iidsete aegade tarkusi uuesti meelde kirjutama.



Täna, 8 septembril on ussimaarjapäev ehk usside urgu minemise päev. Rästikud, nastikud, vaskussid ja kõik teised, kelle ihusoe vaid maa ja päikese soojast sõltub, peidavad end kevadeni maa sisse sooja, et Jüripäeval tagasi tulla.

Kuna Mikk Sarv on oma kirja- ja suusõna läbi mind harinud, siis tean, et Kristlikus ajaarvamises on täna Neitsi Maarja sündimise päev. Meie rahva jaoks on Neitsi Maarja Maaema võrdkuju.
Maaema sünnipäevast alates võtab maa oma sooja põue varjule kõik, kes talvekülmade eest peituma peavad. Vanasti arvati, et ka Kõu peidab end talveks Maaemasse. Senikaua kui Kõu maapõues on, on maa viha täis ja toob haigust maapinnal istujale või lamajale.
Kõu - kõuk - tähendab murdes esivanemat,
Äike - Äi - on naiseisa.
Kuni Kõu ja Äikene läbi suve üle taeva veerevad, aitavad Maaemad ja Maaisad kaasa taimede ning saagi kasvamisele. Nüüd saavad nad taas järgmise kevadeni maasees puhata.

Kõu paneb ilma käima, käärima ja kasvama. Ussimaarjapäev toob tagasi vaikuse ja rahu. Ristija Johannese sünnipäeva ehk Jaanipäevaga algab valguse vähenemine ja tähistaeva nähtavaletulek, sellega ka uue valguse sündimise ootus. Jeesuse sündimine jõulude ajal toob päikese ja valguse tagasi ja peidab tähed taevast.

Kevadisel Maarjapäeval, 25. märtsil nõustub Maarja tooma ilmale Jeesuse. Seda, et lapsele tuleb Jeesus nimeks kanda, saab ta teada oma nõo Elisabeti käest, kes juba pool aastat on Ristija Johannest kandnud.

Uue Testamendi aastaringi hõlmavad kaks lapseootel naist - Jaani ema Elisabet sügisest suveni ja Jeesuse ema Maarja kevadest talveni.
Maarahva Maaemast sai Maarja, tema nõbu Elisabet omakorda on seal, kus võiks olla maarahva Ilmaema. Mee ja Ilmaemast sündiv aastaring ning maailm on ürgne taipamine, mida leiab ümber maailma, eri rahvastel erinevate nimedega.
Kuid mitte nimed vaid sündimine on tähtis - Maaemast sündiv Päike ja Ilmaemast sündiv tähistaevas koos Linnuteega.

Kuna piibellikku alust sel pühal pole, siis luterlik kirik seda pühana ei tähista.
Vanarahvas pidas päeva õunte ja jõhvikate valmimise ajaks. Kuna ussid tahavad rahulikult urgu pugeda, siis ei soovitata sel päeval metsa minna. Nüüd peaksid nõelussid olema kaotanud mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik.

Ussimaarjapäeval pannakse
ussitapmismatar kerisele ja visatakse leili.
Selle leiliga viheldakse haiget last,
kes saabki terveks.
Ussimaarjapäeval kaovad rukkiussid,
vaenukõied, piksepenid,
loogaheitjad, tuhaussid, kapsakitsed.

Mis on sel kõigel pistmist
Neitsi Maarja ja tema sünnipäevaga?
Küsige seda esivanemate vaimudelt.
Aga küllap tahab püha neitsi
ikka ja jälle sündida
ussidest vabasse maailma.

/Andres Ehin/


Minul on selle päevaga eriline side, sest ussimaarjapäev ehk Väike- Maarjapäev on minu sünnikodu kiriku nimepäev.




Ja mis veel tähtsam (selle sain alles täna teada) meie lapselapse nimepäev. Küll ikka pandi piigale tore nimi!

reede, 4. september 2009

Vanemate rikkus (vaesus) nuheldakse laste kaela

Tihti viivitan oma mõtete väljaütlemisega. Vahest nad jäävadki minu sisse ja vahest ootavad pahameele möödumist. Ja pärast ei tahagi enam midagi välja sõnada. Arg olen ka.

Eile lugesin üht blogi, kus oli viide Maalehes ilmunud Ernitsa üllitisele "emapalgast". Loomulikult lugesin kõigepealt viidatud artikli ja siis kommentaare. Ausalt öeldes läks mul süda pahaks.
Kõigepealt loo pealkiri "Ühed lapsed on teistest palju kallimad. Miks?" tekitas paljudes kommenteerijates pahameelt. Pakuksin siis välja sobivama pealkirja mitte "emapalga" vaid vanemate hüvitisele viidates. See oleks "Ühed emad on teistest palju kallimad. Miks?"
Sellele oleks hoopis kergem vastata. Siis saaks need väikesed inimesed st. lapsed vähemalt pealkirjast distanseerida.

Või jääb tõde "vanemate patud nuheldakse laste kaela" kõlama selliselt:
"Vanemate rikkus (vaesus) nuheldakse laste kaela."

Olin ja olen algusest peale olnud igasuguste toetuste vastaline. Muidugi astun kohe ämbrisse, sest mis see pension siis muu on kui toetus, sest omariiklus alles nii üürike, et vanemad liikmed juba enne selle saabumist vanadusest töövõimetud olid. Nii et pension, kui sotsiaalse toetuse liik on vajalik, sest pensionäride ehk ülalpeetavate lapsed pole lihtsalt võimelised neid ülal pidama. Järgmised on töövõimetud. Midagi pole teha, maailma hästikorrastatud plaani halva teostuse tõttu on sellesinase taeva all koht ka nende jaoks olenevalt riigi arenguastmest. Mõned sünnivad abivajajatena, mõned saavad sellisteks töötamise ja elu käigus. Nii et ka nende toetamine sõltub riigi maksurikkusest ehk võrdsustamisest. On paiku, kus nad lihtsalt hääbuvad, et uutele samasugustele ruumi teha.

Ja nüüd siis see kirutud kurja juur. Vaadates 20 aasta tagusesse ma kahjuks täpselt ei mäleta millal ja mis mahus need lastetoetused meie ellu ilmusid. Korraga nad lihtsalt olid olemas. Ega me teadnud tahtagi, saime ainult rõõmustada, et eh, näe riiki, kuidas ikka hoolitseb oma nõrgemate liikmete st. laste eest. Mis kergelt käes, see igapäevane.

Kuid pikkamööda hakkaski kasvama põlveke, kes võttis toetusi kui elu normaalkaasosa. Sünnitad lapse - toetame. Mõtle kui tubli! Paned lapse kooli - toetame! Oi kui tublid vanemad, mõtle, panid kohe lapse kooli. Ilma toetuseta ei olekski lapsel kotti , ega pinalit, ega tossusid ega süüa. Sünnitad palju lapsi. Mõtle kui kena, nüüd on meil rohkem vanadele pensioni teenijaid ja muidugi ka riigi truisid alamaid, sest kes ikka seda kätt hammustab, mis toidab st. jagab. Jaa, sünnitab küll, aga ainult siis kui toetatakse.

Tihti tundub mulle, et üles on kasvanud ja kasvab põlvkond, mis püsib ainult karkude st. toetuste najal.
Ja nüüd sellest, miks ühed emad on kallimad kui teised. Sest ühtede emade töötasu on lihtsalt suurem kui teistel. Nii lihtne see ongi. Veidike loeb haridus. Kahjuks veel ainult veidi, sest meil on üsna palju selliseid töökohti, kus algkõrgharidus ei kindlusta noort inimest kõrgläikelise palgaga 25 000.- piires.