neljapäev, 20. juuni 2013
Suvekillud
Ilusaim kompliment
Johannes Rudolf (J R ), 4 aastane: Mina olen kivi tugevus ja Laur on mere jõud. Sina, vanamaliina oled liblikas.
(Pean tublisti kahanema või kujutlusvõimet arendama. Tahaks lennata....)
Itimehe poeg leiab kohe vastuse
Kes häkkis issi arvutisse?
Laur Jakob, varsti kahene: Maša kalu!
Ülim viisakus
J R pisaratega võideldes, juba autotoolis: Aitäh, et meid kutsusid.....
(kuigi kolme päeva pärast näeme, jääb tunne nagu lahkuksime piiiiikaks ajaks. Oskavad ikka süütundele koputada)
Loodusõpetus
Vanaisa vaasis olevate gerberate kohta: vaata, Marianni, ilusad kollased saialilled!
Mariann, neljane: aga kus on moosililled?
Lina on laual, lilled ka, vanaisa tehtud jaanipäevaõlu põrandalt pestud, padja alla peidetud legomehikesed ja tillukesed püssid oma pessa tagasi pandud, külmkapp tühi, liiv kokku pühitud.
Väiksed näpujäljed jätsin aknaklaasile alles.
Vaikus ja klassikaraadio.
Paleontoloogi päevaraamat
Mobiil!
Ema: kuidas sul täna on, kas saame surnuaiale minna?
Ei noh, ikka saab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 kommentaari:
Igav ei hakka ;)
Nii armas on liblikas olla.:D
Veel meeldib mulle see meeleolu pühitud põranda ja klassikaraadioga
mulle meeldib üksindus aga väikestes annustes
Postita kommentaar