Käisin nädalavahetusel surnuaial. Omaste haudadel, kus viimati jõuludel käidud. Kahjuks ilmaga ei vedanud, pühapäeval oli metsik tuul. Kõik oli oksi, leheprügi ja käbisid täis, küünlad ei jäänudki põlema. Õhtul tegime maabrannega sauna. Tema, 60-ne hooldab juba mitu aastat praktiliselt lamavat abikaasat. Kurb on vaadata meest, keda aastakümneid tundnud.
Külmale vaatamata on sirelite õitseaeg käes!
Kuna kolme kuuga saavutasin märkimisväärse k-kaaalu, siis andsin lubadusi: võimalikult palju samme. Pühapäeval sai neid 11 000, aga esmaspäeval ainult 6500.
10 raha eest päevas pakutakse Aqvas ajalimiidita erinevaid saunasid, ujulat, mullivanni ja välibasseini. Eks siis tuleb minna, kuigi hind kõrvetab (varasem kuukaart 60.-)
Ühe lubaduse andsin veel: igal nädalal avastada uut või vana. Nii alustasingi Simunast. Liinibuss sõidutas mind üllatavalt mitte vanasse peatusse, vaid kultuurimaja taha! Oi, millised mälestused: rajud peod ja poisid. 70-ndate algus.
Aga üldiselt: Kurb ääremaastumine. Kuigi kergliiklustee viib lausa kalmistule on silmale kaunist vähe: kirikuaed unustatud, allikamaja pudeleid ja sodi täis (aknast piilusin). Tundub, et kadunukeste kalmude eest hoolitsetakse paremini kui paljude lagunevate (kelle omad???) hoonete eest. Järgmisel korral juba fotokaga, kuigi pildistatud seal vanasti palju.
2019, 24 aprill Katkuallikal, kust saab alguse Pedja jõgi
Pokud suutsid Marianni üllatada
ja kiik
Pildid tegi Lenna. Telefoniga.
6 kommentaari:
Küsimus:
kes on luuletuse autor ja mis seos on tal Simunaga?
Tädi ükskord Simunast läks viina tooma.
Karu tuli poegadega Pedja äärde jooma.
Tädil oli ilus nimi-Flink Anette.
Karu nime pole seni teada saanud mitte.
Kui keegi vastab, siis kirjutan luuletuse lõpuni :)
Suumani Sass. Ja viisistanud Aarne Oit. Lustakas lugu 1968. aastast.
See "Simunast viina tooma" meenutab Vinni EÜE külaskäiku Simuna rühma, aastat ei hakka ütlema, nooremad kolleegid minestavad:D
Küll sa aga jaksad käia, mul on rõõmupiiksu norm 5500
jätan veel küsimuse lahtiseks :), teine pool vastamata
hr. Konn: arvan, et mina kiigutasin alates 1977 juba esimest poega hällis, kui teie malevategusid tegite :D
Luuletaja suguvõsa on Simunast pärit.
aitäh, anonüüm!
siin see lubatud luuletus on, enda isiklikust luuleraamatust maha kirjutatud:
Tädi ja karu
Tädi ükskord Simunast läks viina tooma.
Karu tuli poegadega Pedja äärde jooma.
Tädil oli ilus nimi - Flink Anette.
Karu nime seni pole teada saanud mitte.
Kõndisid nad asjalikult, rahuliku moega,
tädi ja karu, kel taga kaks poega.
Vinta vänta rada viis nad purde juures kokku.
Hirmsal kombel ehmatasid ja siis jooksid pakku.
Tädi lippas kodu poole, karu kahlas rappa.
Mõlemal torgatud kui tuli oli sappa.
Mõlemad nad värisesid. Tädi oli kaame.
Karu kohta seda öelda kindlasti ei saa me.
Tädi pea siis valutas ja vaene süda kloppis.
Karu janu kustutuseks pohli suhu toppis.
Pojad lasid uperkuuti üle samblamätta.
Tädi ennast välja magas, ka ei jäänud hätta.
Oli temal ilus nimi - Flink Anette.
Karu nime seni pole teada saanud mitte.
Postita kommentaar