esmaspäev, 8. juuni 2020

Äng ja ükskõiksus



Mõtisklen sassis psüühikaga inimeste üle.

Kui uuesti õppima läksin, aasta oli 1998, rääkis õppejõud lihtsustatud variandi: on vaimuhaigus ja vaimupuue. Vaimupuue on kaasasündinud, ei ole haigus, see on seisund, mis elu jooksul ei muutu. See on inimese eripära.  Tegemist on vaimse alaarenguga, intellektipuudega. Ega ma eriti selle teemaga kursis polnud, tavalasteaedadesse sellised lapsed ei sattunud. Eriti veel kui tegemist oli liitpuudega, kus nad ei kõndinud ega rääkinud. Hiljem, vaatluspraktikatel ja lasteaedade erirühmades sain mingigi pildi.
Puue võib olla pärilik, võib tekkida sünnituse käigus, haiguse või õnnetuse tagajärjel. Paljudel juhtudel jääb põhjus selgusetuks. vaimupuudega inimesel võib ka esineda vaimuhaigus?? (sellest arusaamine oli kõige raskem), vaimupuude esinemissagedus kuni 3% elanikkonnast.

Vaimuhaigus on skisofreenia, maniakaal-depressiivne psühhoos, alkoholipsühhoos jm. Nüüd liigitatakse sinna ka krooniline alkoholism? Haigus muudab inimese mõtlemist ja käitumist. Äge psühhoos võib tekkida järsku, aga ka hiilivalt. Ka lapseeas alanud tundeelu ja käitumishäired võivad süveneda. Põhjuseid otsitakse aastasadu. Teada on, et ajus närviimpulsse juhtivate virgatsainete tasakaal on häiritud. vaimuhaigust põevad 1-2 % elanikkonnast. Sellest haigusest ei saa lahti, aga sellega on võimalik ravimite abil kõrvuti elada.
Ägeda psühhoosiga inimene võib olla ohtlik nii endale kui teistele.

Minu noor sõbranna oli skisofreenia diagnoosiga, mida ma ei teadnud. Aeg ajalt ta ei võtnud ravimeid. Aga ohtlik ta ei olnud. Ühel ajal ta lahkus meie hulgast. 25 aastasena. Ta ei saanud abi. See juhtus 2003 aasta jaanipäeval.

2020 on teadus tundidega edasi arenenud.
Ainult, et ...relvalubade saamine niisamuti.

Kommentaare ei ole: