Palavus, lirtsuvad kingad ja palju riste

Täpselt kolmeks kuuks jäi Anneli auto esiiste minu poolt puutumata.
15. juuni ettepanekust seiklust sooritada ei raatsinud kuidagi loobuda. Seda enam, et sihtmärk juba kolm kevadet tagasi paika pandud.

Miks mitte vajalikku ühendada ja huvitavat vaadata.
Autos oli palav. Nii palav poleks tohtinud olla. Sellepärast tuli asjatundja poole pöörduda. Kasvõi teada saamiseks, et tuult puhuv seade lihtsalt väsinud.
Autos oli palav edasi. Autojuht teeb kõne: ega mul istmesoojendus sees pole?
Asjatundja: eee, sul ei olegi autos istmesoojendust.
Sellised vahvad naljad ilmestavad edasist teekonda.

Kadrina ristisalu
Lasen piltidel rääkida.

Kadrina on päris äge koht. Kuigi mul otsest sidet pole saab ikka meedias pilk peal hoitud. 

ESNA mõisa  kabel

Kui me 2017 aasta varakevadel Esnas käisime, siis jäi lugu ajapuudusel "kahe rännunaise teesse" jagamata. Üldse see 100 reisi projekt ei kandnud, sest mitme blogi pidamine käis üle jõu. 

Aga mäletan, et läksin selle Esnaga vägagi kaasa ja lugesin igasugu materjali. 

Jätsime auto mõisa kõrvale ning kohates  sõbralikku töö-inimest küsisime: kas kabeli juurde saab?

Meesterahvas takseeris mu jalavarjusid ja valmisolekut ning vastas: koprad tegid jõele tammi, aga need, kellele sobib jalad paljaks võtta, need saavad hakkama. Otsustasime, et saame hakkama. 

Uskuge, see retk oli seda väärt. Ma pole mingi eriline ekstreem-retkaja, aga naabri toel ja keppide najal - kohale jõudsime. 

Olime valmis leidma tükikest mahajäetud ajalugu, aga leidsime koos korraga igaviku ning kaduviku. Kaasa võetud küünal sai süüdatud ja kuna lahked käed olid palju küünlaid valmis pannud, siis süütasime veel kaks: Isa, Poja, Pühavaimu nimel...

Palusime kadunukestele hauarahu ja lugesime kividelt mitme põlvkonna au ja hiilgust.

..

...

Tagasiteel otsustasime põigata Peetri kiriku juurde.

Tükati taban end mõtlemast, et kogu Eestimaa on minevikuhõnguline.

Kas karikakraväli Esna mõisa juures ka?