Esmaspäev, 19. detsember 2011

Suhtlus minevikuga




Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.
/Marie Under/

teised fotojahilised - suhtlejad:
http://www.blenza.com/

4 kommentaari:

neiud ärevil ütles ...

Eks jõulude ajal me mõtlemegi kõige rohkem oma armsatele, keda enam meie seas ei ole. Alles on jäänud traditsioonid, mis on kuulunud sinna aega.Meie südames on neil kindlasti kindel koht igaveseks.

Emmeliina ütles ...

tulin ootamatult selle peale, et meie lähisugulaste ringi vanim liige on meie 84 aastane ema, järgneb isa õde, kes saab talvel 70 ja siis olengi mina.

tyyp ütles ...

meil on ämm, mees, mina. seega oleme saatusekaaslased.

tegelinski ütles ...

Tagasi minevikku mõeldes tekib tunne, et see kõik ei olnudki niiväga ammu...