reede, 27. mai 2011

Ilmast (naiste eri)

Kui midagi öelda pole, siis võiks rääkida... ilmast.
Ilmast saab minu meelest ainult üht viisi rääkida. St. ilma kiruda. Just seda ma teha kavatsen, sest tihti on nii, et kui kedagimidagi taga rääkida, siis räägitav solvub ja parandab ennast.

Ühesõnaga olen andnud ilmale aega ennast kätte võtta, kokku võtta ja muuta ka. Kuu aega peaks piisav olema, et aru saada: kui roosid ja jasmiinid õitsevad, siis on SUVI. Ma ütlen viimast korda: on SUVI.

Aga tanta , mis sa lolliga räägid, nagu ütles mu kadund vanaema.

Aprilli lõpp oli paljutõotav. Päike paistis ja taevas oli sinisinine. Tuvid lõõritasid või olid need lõokesed, aga igatahes mingid linnud. Nartsissid ja tulbid olid minu kohale jõudes juba väsinud, kuid ees ootas veel palju kauneid õisi.

Kuna lähenesin Inglismaale selle rahva arvates kusagilt külmast Siberist, siis arvutimanuaal rääkis mulle kolmekümne soojakraadisest leitsakust. Jäin uskuma, lihtsameelne eestlane nagu olen.

Sumadani pakkimisel tuli kaaluga kergelt ümber käia. Algusprognoos oli hea. Sumadan 1 oli nii raske ja suur, et lubatud kaal riideid oleks ühe nurga kenasti ära täitnud.

Sumadan 2 kaalus 2,8 - köögikaal näitas nii. Ühesõnaga riidekraam ja muu staff tohtisid olla
12, 2!

Pole paha , pole paha. Natuke jooki ja natuke muud rohtu - 2.

No 10, 2 pole ka veel paha. Nädala aega kaalusin ja leidsin, et kõige kergemad on loomulikult suveriided. No kui kuni 30, siis aina õhukesi, satsilisi, linaseid ja pitsilisi!
Sekka sandaalid ja plätud.
3 kilo jäi varuks. Oi õnne, et viimase hetke pakkumise moodustasid mu armas punavalge ruuduline flanell bidžaama ja kotitäis etnosokke. Eriti need kollased, lammastega!

Kui te nüüd mõnes brittide ajakirjas juhtute nägema soojas bidžaamas ja päikeseprillidega naisterahvast, kollased sokid jalas, kes külma ja tuult trotsides külateid kammib, siis - te ei pea mind tundma.

Sest kaugel see suvi enam. Ja mul on selleks puhuks oi kui palju riideid. Kapis. Ooteasendis.

Kõige tähtsama edastamine:

Homme sõidame randa! Kolmeks päevaks ja kaheks ööks.

Ei tea, kui trikoo panna fotoka akude laadijasse, kas siis on soojem?

Ma igaks juhuks pilti ei pane. Ilumeel mul endiselt alles.



7 kommentaari:

helle ütles ...

Ma mäletan, et eelmisel aastal läks siin( Eestis) pärast jaani soojaks ja jäigi. Mäletamist mööda oli liiga lämmi, tahtis hinge seest võtta(kohati).
Praegu on siin väga mõõdukas kevadilm, kordagi pole tahtnud veel randa minna:)
Aga ära sa päikese ja UVga liiga tee!!!

Emmeliina ütles ...

Jess Helle, vaatasin praegu ilmake.ee
11 kraadi ja vihma võimalus 30%
muidugi minu lemmik, edelatuul 28 ms

teil on 14 :D

Bianka ütles ...

Ei tea midagi, et kas ilm on niiväga naiste teema. Minu mees käib päevas 10 korda netis ilmaprognoose vaatamas ja uurib hoolega, mitu kraadi täpselt väljas on ;) Mulle piisab määratlustest nagu soe, külm, tuuline, vihmane...

Inglismaad pole suvitusmaaks kunagi loetud ;) Seal lihtsalt on talved pehmemad ja kevad algab varem, tänu merele. Aga lootust ilusale ilmale ei maksa kaotada, ei sul ega meil. Meil lubatakse kolmapäevast alates +28 kraadi!

Mere-äärne puhkus tuleb sul kindlasti mõnus, isegi kui trikood pole kotist põhjust välja võtta :DDD

neiud ärevil ütles ...

Pane trikoole soe pesu alla, siis kindlasti ei külmeta.

Helve ütles ...

meil on ka meespool see, kes pidevalt ilma vstu huvi tunneb.

minu jaoks on kaks ilma: sajab või ei saja.
kui sajab ja lund sajab, siis on talv ja on vaja soojendusega ujumistrikood.
kui vihma sajab, on suvi ja siis pole trikoole soojendust vaja.


aga kui nüüd ausalt kõik ära rääkida, siis täna tõin suure sületäie puid ja panin ahju küdema.

aga kaunist rannapuhkust nii selleks kui järgnevatekski kordadeks!

Helve ütles ...

jäi lisamata, et minu arust on mere ääres alati ilus! iga ilmaga!

Emmeliina ütles ...

no näed, niipalju siis ilmast.
Tore, et kaasa elasite. Eile pesime-kuivatasime terve õhtu riideid. Vihmamärgi. magama langesin kui ront.täna jätkan. Küll see telkimine on ikka tore :D