esmaspäev, 16. mai 2011

Kuidas ma eestlane olin




Eile õhtul õnnestus mul külastada külaujulat. Või mis külastada, ikka käia st. ujuda ja saunatada. Kõigepealt tuli võtta manuaal ja uurida, kas pole mitte Private Hire. Oligi, kella neljast viieni. Ja peale viit algas jälle Publik Svim. Läksin siis mina peaaegu üksinda, sõnaraamat kilekotti topitud. No et ikka vees märjaks ei saaks. Vaja ei läinud. Tegin seda, mis teised ees. Kõigepealt maksin 6.40 naela. Seejärel sain käepaela.Paberist, aga ära ei lagunenud. Tossud jätsin nurka vedelema nagu teised ees. Riidekapid olid veega samas ruumis. Väiksed. Lausa tillukesed. Aga neil vist talve pole. Ja talveriideid ka mitte. Ja kui on , siis on autodes. Kappi panin mündi. Elisabethiga. Siis sain võtme ümber käe. Omaette korrates #üks väike lauasai ja kolmsada grammi koort# ei , mitte seda, vaid #viiskümmend üüüüheksa, viiskümmend üüüüheksa# leidsin koheselt riietuskabiinid. Neid oli palju. Pesemisasjade koti ja räti võtsin ühes. Nii õpetati. Veepudeli ka.


Kogu kupatus oli ühel tasandil. St. kappide tagant algas ujula ja ujumise taga oli kaks ust. Ühel kenasti silt Sorry. Niipalju siis aurusaunast. Piilusin sisse ka. Pisike ja pime oli teine. Kolm inimest lebotasid ümaras vannis. Natuke ümaramas kui koduvann, no peaaegu sama suures, kui suuuuur pesukauss. Lihtsalt olid seal ja kõik. Proovisid kunstujumist. Mingi viis või kuus pead ujus vees. Ja poiss valvas. Torni otsas, kus kõrval nupp kirjaga Alarm. Duššid asetsesid otse ujumise kõrval. Hiljem leidsin kabiinid ka. Igaühele oma. See oli mõnus!

Mõtlesin just sõnaraamatu kilest välja harutada kui märkasin teise ukse kõrval kirja Sauna. Jee, ma oskan, ma saan aru!!! Küll see inglise keel on ikka lihtne. Sisenesin klaasuksest. Kraad seinal näitas 82. Kuidagi külm hakkas. Surasin siis kapast seda veekest kerisele, ikka suss ja suss. 84. No jah. Sisse tuli üks mees. No mida , mul isegi vähe ruumi. Polnud viga, kenasti mahtusime ära. Tema pikali ja mina nurka. Istuma. Istusin pea kümme minutit. Soojem hakkas. Ausalt. Aa, nöör rippus ka. Rõngaga. ma igaks juhuks ei tõmmanud. Sest ei teadnud kuidas #külm on# ütelda. Äkki #ih bin kalt#???

Lõpuks ujusin. Mõnuga. Poiss posti otsas vaatas. No et kas on vaja Alarmi vajutada. Ei olnud.
Vann hakkas vahepeal mulisema. Aa, tuleb lihtsalt ennast settida vanni järgi. Nii süsteemitasin kaks tundi. Ikka sauna, pessu, vette, mulli jne.

Vahepael ilmus veel poisse. Võtsid ämbritega sealtsamast ujumise vett ja nühkisid harjadega. Hoolega. ja siis tegelesid vee ääres mingite pisikeste topsidega. Oma aruga mõtlesin, et võtsid veeproove. Mine tea. Ühtegi naist ei näinud. Töötamas. Äkki on neil mingi sooline võrdõiguslikkus? No et naised ei pea pühapäeva õhtuti tööl käima, vaid saavad pere juures puhata. Ja kodus pesu triikida ning lapsi vannitada.

Kell seitse lõpetasin. Mitte, et aeg oleks otsa saanud - selle raha eest ole või terve päev. Lihtsalt minu transport saabus. Mündi sain kenasti tagasi.

Õhtul õlut juues oli täitsa eestlase tunne. Aga Aqvaga võrrelda ei saa. Vinni spordikaga ka mitte. Vaesem, hulga vaesem. Ei lastebasseini, ei ühtegi muljuvat juga. Kroonulik.

4 kommentaari:

soodoma ja gomorra ütles ...

Kirjelduse järgi tundub kuidagi hirmus külm, seisev, rusuv ja kandiline:)

Emmeliina ütles ...

just, nagu nõuka aegne ujula.Plekist.

helle ütles ...

Väga ilmekalt annad edasi õhustikku. Meie oleme jah oma uhkete spaadega ära hellitatud, aga igas kuradima külas võiks kas või selline olla. Nii hirmsasti tahaks vette!
Ja sauna!

Emmeliina ütles ...

kena kui jutt meeldis.

vot siin peab veidi nõuka aega taga rääkima: vähemalt Virumaal ehitati kolm ujulat: Kadrina, Tamsalu ja Vinni. Rakvere oli siis kolgas võrreldes kolhoosikeskustega. Ja vastavalt ligidusele oli kombeks pärast tööd asutuse bussiga ujuma sõita.