Neljapäeval, 1. detsembril

 

Toredad ja rõõmsad tüdrukud viimistlevad möödunud nädalal ette pandud aknaid. Oehh, nende töövahendid tunduvad mulle nagu vehiksin tahvli ees kaardikepiga ja püüaksin näiteks maakaardilt Eestit leida. Isegi see nn. pukk on värvi-ja pahtliküllane ning seisab vaevalt koos. Õnneks on piigad kerget kaalu. 

Aknaid paigutab sõnum autoküljel :Odav aken. Mina kaotasin enda kaunite liistudega puust akna, kolmekordsete klaasidega, mis viis rõdule. Nüüd on selle asemel täielik maast laeni ulatuv kasvuhoone uks. 

Võõrkeelsed "minionid" toimetavad jälle rõdul. Esimese kohtumise nendega sooritasin paar nädalat tagasi esmaspäeva hommikul, kui seitsme paiku pesema minnes leidsin neid koguni kolm. Õndsaks ei saanud. Küll aga perearsti poolt soovitatud palderjani.

Pealinna Branne väisas mind reedel ja minu "Hei, aidake mind" kodukest. Laupäe hommukul olid mehed jälle rõdul, kui branne pessu tahtis minna. Kahtlustan, et maja24-le rõdule neid kolme kaupa küll ei jätku. 

Kultura platsil on olematu. Kui panin kahtluse alla kiirabi ja tuletõrje ligipääsu korterite välisustele, siis soovitas Haldur (äkki on see tema eesnimi) lihtsalt renoveerimise ajaks ära kolida. Tegin arvestuse: renoveerimine kuus 200, muud kulud vähemalt 100.-. Üürikas mingis pisipunkris koos kommunaalidega vähemalt 200.- Võiksin direktori nõusolekul kaaluda variante koolimajas ööbimiseks. Valikuid on: võimla matiruum, enda kambrikese kott-tool, saalis klaveri all jne. 

Koosolekul meeldis mulle eriti lause: kui kõik hästi läheb ja materjalid tulevad, siis peaksime jaanuari lõpus hakkama  küttesüsteemidega tegelema. Nii kurb on olla loll naine. Kuna renoveerimist alustati lepingu järgi augustis lootsime, et vähemalt jõuluks on radikad seinas ja soe majas. Praegu tiritakse eest korralikke koridori aknaid, mida me enda laenuraha eest paigutada  lasksime. Milline raiskamine. Kuna teisel pool maja pole veel tellinguid, siis kolm akent jäävad määramatust ootama.

Ema võttis asja lühidalt kokku. Kui sa oleksid elanud kogu elu selle segadiku keskel, siis tuleksid toime. Nüüd ei tule. Õppetunnid kogu eluks. 

KAUNID KONTSERDID

Õnneks on mul veel midagi iseenda seest alles.. Kõik algas sellest, kui Poeg 4 pealinna koori laulma läks. Üle mitme-setme aasta Estonia laval. Jeerum, elasin seda ikka üle. Kontsert oli pühendet Mart Saare 140 aasta juubelile ja sisaldas vähemalt kaks tundi kaunist koorimuusikat. Ah jaa, Rasmus Puur koos VHK keelpilliorkestriga oli ka. Milline muusika paljusus ja enda poega selle keskel! Aitäh. aitäh Poeg ja Minia!  Hiljem pikendasime pidulikkust ja siis suundusin esmakordselt pühapäeva hilisõhtusele maakonnalinna rongile. Kartsin, aga põnev oli ka. Kaheteistkümneks sain ühes tükis taksoga koju. 

Läks ainult nädal, kui toimus teine etteaste. Seekord Poeg 2 ja jälle üle mitme-setme aasta. Seekord läksime kolmekesi: Minia ja 13 aastane lapselaps. Meie armas tütarlaps nägi niimoodi välja nagu oleksime Nataša Rostova elu esimesele ballile toonud. Ma veidi ikka pabistasin ka. Solare koori repertuaar sisaldab palju vaimulikku muusikat ja kuna oli tegemist 45 aastapäevaga,  oli oodata rohkem pidulikkust ja kõnesid. Palusin ja kõik läks korda .Eriline tütarlapse oligi täiesti eriline.  Poeg ütles, et vahepeal ikka tahtis pilt ära minna...Aitäh, aitäh, Poeg, Minia ja Lapselaps, olen tänulik! Hiljem, kui Poeg pidule suundus läksime meie st. naised kolmekesi õhtust sööma. 

Ärge mind sarikuulajaks tembeldage, kuid möödunud reedel esines Anna Liina Võsa koos keelpillikvartetiga  Prezioso. See oli Pealinnabranne idee ja ei kahetsenud. Ainult, et mina ei ole nii kiirete  üleminekutega  ühelt muusikažanrilt teiseni harjunud. Ma rohkem see "paus kannab" inimene. 

See polnud veel kõik. Laupäeval võtsime ette bussitee Väikesse Maarjase, kuis toimus kahel päeval...

Järgneb