Öö pole veel saabunud. olin veidi väsinud ja kodus oli külm. homne tööpäev ei tekitanud erilisi emotsioone ega rõõmuilminguid. ja siis äkki... meenus mulle see, mille jaoks ma seda tööd teen. Otsisin riiulist raamatu, hall kaanepaber oli päriselt kannatada saanud. aga kaaned ju ei loe, loeb, see, mis sees. Kas tõesti pikka aega lugemata raamatud saavad riiulis lihtsalt kurvastusest laguneda, kui neid ei loeta.
1973, maksis see raamat 1rubla 89. kopikat. Lõpetasin sel aastal keskkooli, isa oli pool aastat tagasi surnud, väikevend oli üheksa. Aga ikkagi on mul see raamat ja palju teisi veel.
...Saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks.
Ei tea, miks see täna minu juurde tuli. J, D, Salinger Kuristik Rukkis
Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad...
3 kommentaari:
Üks üheteistkümnene hakkab kohe kohe kukkuma, kool võttis ta sügisel minult ja paiskas tundmatusse. Noormehe protest on ületanud igasugused piirid. kui tegemist oleks komöödiaga, siis meenub Lia Laats filmist Siin me oleme: ma ei tule alla! Tema puhul on tragöödia: Ma lihtsalt ei lähe tundi ja kõik.
Teine, see minu esimene luges mulle täna Lydia Koidula ja Kersti Merilaasi luulet. Esitas maakondlikul luulevõistlusel. Noormees on juba 15. Tema ei kuku enam. Olen uhke. Ikka tuleb meelde kuidas me hommikut alustasime: Elu täis on muinasjuttu, muinasjutt täis elu, kindlad piirid kaovad uttu, jäävad rõõm ja valu. Lootusetus olukorras ainult loota tasub, mõne lihtsa rõõmu võti laulukeses asub. (Ott Arder) Tantsib endiselt Tarvanpääs ja käib jõusaalis.
Mõtlen, et kui jaksaksin nende põhikooli lõpetamise ära oodata st. poolteist aastat veel!
Kuidas sul õnnestub neid lapsi kukkumast hoida? Meie oma lapselaps on samuti kukkumisohus ja me ei oska teda kuidagi aidata. Ta käib nii psühholoogi kui nüüd ka psühhiaatri juures, aga ikkagi on olukord väga murettekitav.
Viimane kord, kui ta minu juures oli, tegime nagu ikka, Ceasari salatit. See on üks vähestest asjadest, mida ta nõustub sööma. Ja tavaliselt see koostegemine meeldib talle. Seekord oli ta tuju morn, vaevu rääkis minuga. Kui küsisin, miks sa kurb oled, kehitas ta vaid õlgu. Kui pärisin, kas on midagi, mis võiks sulle rõõmu teha, ütles ta, et mitte miski. Ka salatit ta ei söönud, õnneks siiski võttis koju kaasa ja seal olevat ikka söönud. Lõpuks olevat ka tuju paranenud. Aga nendel tema masenduse perioodidel ei oska me keegi teda sealt välja tuua. Nagu sa ütlesid, lootusetus olukorras ainult loota tasub...
Bianka, hea ega alati ei õnnestu. Koolis on veidi kergem, sest seal piirid üldjuhul toimivad. Mul teismelistega vähem kogemusi välja arvatud enda lapselapsed. Ma rohkem selline titadega tegeleja. Mina naeratan, käin ringi, küsin, ütlen, ka vanematele tüdrukutele kellel on näiteks ägedad riided. Teretan lapsi eesnime pidi. Noh, neid üksikuid, kes mind hommikul teretavad. Neid jääb kahjuks üha vähemaks. No meil ikka väike kool, ainult kakssada õpilast.Ei kohvita õpsidega ega plääguta vahetunnis. Püüan mitte anda hinnanguid. Arvan, et olla puberteet on kõige hirmutavam aeg. Nii tütarlapsele, kui noormehele.
Ei, nad ei räägi. Sotsiaalpedagoog ütleb sedasama - noored on lukus ja luku võti kadunud või katki murtud. Viimase kovisiooni (hästi palju jama e sigarettidega jm.) lõpetasime jälle lootusandvalt: Kõik läheb mööda ja nad kasvavad sellest välja.
Sa ei saa midagi muud teha kui ainult armastada. ja turvata ka.
Postita kommentaar