Otsin siis pooleldi pimedas toas telekapulti. Kell juba uudiseid saamas, aga mina ikka veel telefonilainel. Hommikul jäi ta peaaegu padja serva alla. Ei ole. Arvuti laua peal ka ei ole. Kas panna kõik tuled põlema, et tuvastada kadunud puldi saladus? Kobistan siiski tuntud radadel. Lootusetu. Kuna just täna kaunid tüdrukud lõpetasid kolme akna saaga (kes loeb, see teab), siis pühendusin viis tundi pausidega, suurte pausidega (kuradi seljavalu) ühe toa normaalsusse viimiseni.
See uus toa aken on nii ilus! Mul pole juba pärast AK surma olnudki nii ilusat plastikust ja klaasist kooslust. Muidugi, kes meist ei tahaks muud, aga kui elad kortermajas, siis pead vastu võtma selle, mida antakse. Muuseas P 2 ütles, et nii kole viimistlus ja raamid nagu nõukogude. Ta meil jah selline voolujooneline kulgeja.
Aga teema algusesse - pult, see kurivaim, ei hakka ikka kätte. OP juba möödas, järele vaatamine hammustab unest tunni. Aitab jamast. Panen tuled põlema. Laelambi ja igaks juhuks vetsulambi ja köögi lambi ja loomulikult koridori oma.
Loomulikult leitud. Oli end kukutanud tumeda diivani teisele poole. Valgust on ikka vaja. Kui pirruvalgel asju aeti, siis ilmselt osati ikka käsikaudu tuntud teid ja toimetusi teha. Õpime veel.
9 kommentaari:
Su kokkuvõttest võiks siis järeldada, et elekter on õpitud abitus.
Ihii, SK, milleks siis pult, kui telekat ei näe? Täna vestlesime kolleegidega varuvariantidest, sest meid ju hirmutatakse iga päev. Isegi peenemad, ilma puupliidita prouad on garaaži või keldrisse gaasipliidi tekitanud. Kõige õnnetumas olukorras ongi minusugused läbi ja lõhki korteri-inimesed, kus kõigi teenuste võti on elekter. ja meil pole maakodu raasukest ka ja sugulasi ka mitte.
tegelikult oli jutu mõte minu peas puhas iroonia ja salvav pilge teemasse kuidas peab (peaks) elektrit kokku hoidma.
Oh, see müstiline elekter! me oleme sellega nii kokku kasvanud, et... no tõesti ilma pole võimalik midagi teha. Kokku ma hoian mõistuse piires, et kustutan tule ära sealt, kus ma ise pole, näiteks koridorist. Vahepeal mõtlesin ka jõulutuledega kokku hoida, aga lõpuks otsustasin ikka "priisata". Kuigi selgus, et katki läinud advendi-kolmnurga asemele ostetud uus samasugune käis hoopis patareidega. Ei tea, kas tuleb kallim või odavam?
Õige suhtumine! Mul peavad laetuled isegi siis põlema, kui pult kaasal peos ja telekal pilt ees.
On arenguruumi, on!
Ega ma tulede pealt kokkuhoidu eriti usu, aga kusagilt ju need vatid ja voldid :) tulevad. Eks ma ju kütan ka, sest meie maja "renoveerimisgeeniused" saavad uue kütte ilmselt jaanipäevaks.
Teema on elekter. Aga minul käivad kõik vajalikud peitupugenud asjad rubriiki- asju on liiga palju! Pirru ajastul polnud musta värvi pulti, mille rasket kadumist alles hiljuti kogesin ega kogu seda kappidetäit vajalikku, millest suur hulk käepärast...
Päevalill olin! Jah, patareid on vist veel hullem keskkonna saastamine kui elekter. Olen ka seda meelt, et kui me oleme juba elektriajastus, peavad ka vajalikud tuled põlema.
Elektriteema jätkub. Et tuled ikka peaksid põlema, nagu arvab ka Bianka pühadetuledest. Aga siin selle teema kena huumorinurk! Jõuan laup. siis korterikodunt Tudu-koju, kus toimetab rohkema osa ajast abikaasa. Elektritööst pensionile jäänu. Tutvustab- kõik tingel-tangel ehk siis tuled õues puus ja toas akendel on nüüd taimeriga ja ei põle üldse 24h jutti. Muidugi oli tore, kui täpselt kell 16 käis klõps! ja tuled akendel süttisid. Vahepeal öösel puhkvavad ja varahommikul alustavad jälle. Aga ma mõtlesin- kui nüüd keegi võõras- aga tavaliselt meil neid ei kõnni siin kuigi tihti-läheb siis mööda, kui tuled ei põle, mõtleb, et on ikka igavad pimedusega löödud inimesed siinkandis! Mõtlevad küll, ärge vaielge! Olen ise siin külas just nii vahel mõnel tänaval mõelnud. Aga elektrikatkestusteks pole me, kes rohkem, kes vähem, valmis. Loodame võimalikku parimat. Päevalill
Postita kommentaar