Koolid koju, ptüi, lapsed koju nädal algab homme. Mina lähen, hommikul poole kaheksa ajal sisenen lastetühja majja koos oma tärniga lapsega (maalt pole busse valida). Üheksa ajal tuleb teisi veel. On ikka otsus. Reedel käisime algklassidega teatris jõuluetendusel "Sirli, Siim ja saladused" Kivirähk kirjutanud. Kolmsada last erinevatest koolidest. Nimetaksin seda silmakirjalikkuseks.
Täna, kui ema juurest tulin oli bussijaama taga pisikeste pättide mäss klaaspudelite vastu. Said jagu küll. Üks, tuntud meeter neljakümnene vaatas mind, suits suunurgas ja ülbas: no, kas tahad ka. Koni lendas minu poole. Olin vaikne ja vaatlev. Ebalevad, rohkem tüdrukud taandusid vaikselt. Huvitav, et tüdrukud on poistest palju pikemad. Peatuses arvas koolipoisiohtu mees, et helistaks politseisse. Rahustasin ta maha, eks seda ole teisedki pidevalt teinud ja niikaua kui verd ei lenda, on asjad kontrolli all. Seekord ei olnud ma isegi kurb ega kuri. Pigem ükskõikne. Oleneb enda tundeskaalast võib mul ajuti nendest kahju olla. Äkki saavad nendest ärimehed ja läbi selle otsuste vastuvõtjad. Ja siis nad naeravad pihku.
Selline pühapäev.
Loomulikult oli vahepeal kaks kaunist nädalat. Kuigi pealinnabranne ei tulnud...Muidu oleksin täna bussijaama äkseni asemel vaadanud vallimäe vabas õhus valgusemängu.
Meelde tuleb möödunud koolivaheaeg. Kaks üheteistkümne aastast on otsustanud alevipoodi minna. Üks Tallinnast ja teine kohalik koolipoiss. -No me ikka läheme sinna rikaste poodi, eks!-
4 kommentaari:
Ega siin polegi muud, kui et vaata ja imesta.
Ja pane sõnadesse... ehk on endalgi mingi hetk hea lugeda ja mõelda: no olid ajad! Lugeda ja imestada :)
Eks ole...
Jah, eks ta ole, positiivsete koroonaproovide numbrid kasvavad ja valitsuselt oodatakse, et ta paneks mideagi kinni. No kooli kinnipanemine on kõige lihtsam, kellelegi maksma ei pea... Aga kui palju see aitab, on iseküsimus. Ma jälgin huviga Ratase ja Kõlvarti omavahelist jõukatsumist, ja paraku olen antud küsimuses Kõlvarti poolt. No las vähemalt väikestel lastel on võimalus kooli tulla.
Ka minule meeldis Tallinna võimude otsus: vähemalt anti lapsevanematele võimalus. Hämmastab kodukontoris töötavate vanemate hulk. Mida nad seal teevad, toodavad ja müüvad? Vanainimene minus küsib: kas ikka päristöötegijaid jätkub meie väikeses riigis?
Postita kommentaar