Teisipäeva õhtul külastasime oma kooli jõulupidu. Just nimelt, külastasime, sest muud kandvat rolli meil polnud. Kokkuvõtvalt pean ütlema - mingit tunnet pidu ei jätnud. Mariann ignoreeris näidendit, elavnes ainult "Tondipüüdjate" meloodia peale. Esimese klassi laste pakid jagas jõulumees klassis, lastevanemate kaasaelamisel. Kolmandik luges ühtemoodi salmi, umbes sellist: meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud...Kui Mariann laulma hakkas katkestas jõuluvana teda poole laulu pealt umbes nii: ah, tore, et sul meelest ära läks. Õudne. Kuna töötasin neli aastat lasteaias saan alles nüüd aru kui eriline töö seal tehti pidude läbiviimiseks ja õigete "vanade" leidmiseks. Hea meel, et lõpuks koju saime. Leidsime telekast kauni filmi põhjamaa loodusest koos Griegi muusikaga.
Fb-s käis sõbra blogis vahepeal elav arutlus jõuluvananadusest ja päkapikutamisest. Võib olla peaks koolipeod hoopis ümber nimetama aastalõpu pidudeks. Ja kommipakid saabuksid ilma jõuluvanata.
Nii jääks kogu tingel tangel "hea tooni" piiridesse. Vajab mõtlemist.
Seniks aga meenutus aastast 2011
Ning ilm 2011 lõpus
.....
.....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar