Teisipäev, 23. august 2011

Imedemaal

Kui pere läheb suurde linna šoppama, siis istutatakse "vaene väike Nanny" lihtsalt keset linnaväljakut maha. Küll ta hakkama saab, tuleb jälgida kaubatänavaid ja autosid ja nii lihtne see ongi. Ega tegelikult mul seal mingeid plaane polnud. Ettevalmistused jäid tegemata. Sellele vaatamata, aga võib olla just selle pärast võttis ingel mind käekõrvale ja viis imedemaale. Tegelikult viisid ikka jalad. Suure pühakoja, mida muuseumiks võiks liigitada, ühes nurgas paiknes labürint. Maha oli joonistatud teekond, kus vahepausid ja mõtlemise kohad. Sellised spiraali mööda kõndimised olid mulle Waldorfkooli ajast tuttavad ja otsustasin selle tee ära käia.

Midagi müstilist selles kõiges oli, sest kirikust väljudes sattusin iseenesest uuele tänavale, kus mind paelus üks silt.
Astusin väikesesse galeriisse ja jäin nagu naelutatud seisma. Millised pildid! Nurgas toimetas üks mees. Kuna kogemused ja turistiks olemine ütles, et meesgaleristid pole nii hoolivad ja tähelepanelikud maksujõuetute külastajate vastu, siis ma ei seganud teda ja tema mind. Ma isegi ei vaadanud enne sisenemist kunstniku nime, ei teadnud, kas autor on mees või naine.
Vaatasin vaid piltidelt oma unenägusid ja näpistasin vahepeal ennast.

Ruum oli väike ja liiga intiimne tundus see korraga kõik. Olin vist kogu aeg hinge kinni hoidnud.
Seega läksin välja, et vaateaknalt edasi vaadata. Seal oli kunsti keskel väljalõige ajakirjast, koos kunstniku pildiga. Ja pildilt vaatas vastu galeriis viibiv mees. Niisiis hoopis kunstnik ise.
Lasin silmad üle kirjaridade teades, et ma ju tegelikult ühestki sõnast aru ei saa ja nagu noaga lõikas silma sõna Estonia. Mis???

Ja siis ma läksin tagasi. Võtsin südamest oma pisikesed julguseriismed kokku, lähenesin ja ütlesin oma trafaretse vabanduse, et keelt ei oska ja olen Estoniast. Mees jäi mulle otsa vaatama ja lausus, et tema isa on eestlane ja ema inglanna. Oleks seal galeriis vähemalt teine toolgi olnud. Tundsin, et minestus kippus peale, oskasin ainult neid nõiduslikke pilte vaadata. Siis ütles ta veel midagi taolist, et meil on midagi ühist. Ja samal ajal tegeles piltidest tehtud kaartidega.
Ta oli valinud mulle välja kolm postkaarti, mis ta nüüd mulle kinkis.

Kui palusin kodulehe aadressi sain ka selle. Peatuspaigas hakkasin uurimustööd tegema.
Ja nüüd palun teid, mu armsad lugejad appi. Kas on keegi sellisest eesti juurtega kunstnikust kuulnud?



Kahjuks otsitud ajakirja ei leidnud, sest oli juba teine kuu. Küll leidsin poest õllepudeli, millelt vaatas vastu juba galeriist tuttav kuju.

Kingid nimedega:
Valkyrie with a Sword
Snow Queen
Awake! Sweet Echo






Labürint,mis mind juhatas Imedemaale


Õhtul bussiga tagasi sõites tegin peatuse väikses külas, kus valitses täiuslik vaikus. Ja äkki mulle tundus, et ma olen üksinda kogu maailmas. Läksin vist läbi peegli.


16 kommentaari:

Bianka ütles ...

Väga mitmekihiline lugu, tekitas mõtteid. Aga sellest kunstnikust kahjuks ei tea midagi.

Emmeliina ütles ...

aitäh Bianka mul oli nii raske seda kirja panna, alguses arvasin, et ei kirjutagi, kuid pilte sorteerides ikka otsustasin.

kahju, et ei tea :( ühtegi eesti keelset viidet ka pole ja perekonnanimi on nii levinud meil Eestis

Anonüümne ütles ...

Huvitav lugu! Kunstniku elulugu (kahjuks küll ingliskeelne) on siin: http://www.artistsuk.co.uk/acatalog/Ed_Org.htm

Emmeliina ütles ...

aitäh anonüümne, püüdsin veidi tõlkida seda Paganate maalt pärit esivanematega mehe lugu. Võib olla kunagi saan rohkem teada, kui peab saama :)
Mõtlen, et kui mees minu vanune, siis võis isa ka sõjapõgenik olla.

neiud ärevil ütles ...

Pildid on tõesti imeilusad.

Emmeliina ütles ...

jah ärevil neiu, minu jaoks on neis mingi lumm, mis lahti ei lase

Anonüümne ütles ...

Web
http://www.edorg.co.uk/

Emmeliina ütles ...

:)))

Helve ütles ...

huvitavad pildid. neisse peab süvenema ja siis muutuvad nad hästi kõnekateks. nähtav põimitud nähtamatuga. haldjate maailma ja inimeste maailma kohtumised.

Emmeliina ütles ...

just Helve, siin on niipalju pisidetaile

Mulle on alati graafika muljet avaldanud
Noorena Viiralt oma Põrguga mõjutas tugevalt.
Üldse see haldjate ja hauataguste elu kujutamine.

Kui nüüd veel keegi tõlgiks ka need lood, ehk sealt tuleks midagi välja.

ma unistan :)))

tegelinski ütles ...

Väga huvitava käega kunstnik!
...
Kui ema oleks eestlane olnud, küllap oleks ka mees eesti keelt rääkinud. Kui isa on eestlane ja ema muukeelne, siis lapsed enam eesti keelt ei räägi. Mulle tundub nii...

Emmeliina ütles ...

jaa tegelinski, eks see on nii, et ema keel ja isa maa - enamasti.

Aga mulle teeb tuska, et kusagilt ei leia Eesti niidiotsakest.

Emmeliina ütles ...

‎!!!Kui huvitav leid,eriti Sinul seal üksi ja anonüümsena!!!!

Mul on mingi seoseidee,mis ei pea nii olema...

ma pidin siia lihtsalt need FB kommentaarid kopima, et hiljem meelest ei läheks juttu teha

Emmeliina ütles ...

Päevalill, kui kõnnid siinpool - need eelnevad olid sinu laused.

Äkki jätkad...

Emmeliina ütles ...

Päevalillele tuli meelde, et kunagi oli meil üks naiskunstnik-kuduja Deivy Org.

Emmeliina ütles ...

aga ilmselt mitte, sest Deivi Org (eksabikaasa Rein Org,)kannab nüüd kunstnikunime Monica del Norte ja elab Hispaanias.