Algas asjade, sealhulgas riiete ülevaatus.Kokkuvõttes sai kotti topitud peaaegu kõik valed asjad. Miks nii? Sest minu kott sõitis minust olenemata mitu päeva varem poja autoga kohale. Ja neljapäeval oli niiii ilus ilm, et kuigi lubas vihmakest ja veel vihmakest mõtlesin, et mis see väike vihm ikka mulle kui karastatud peolisele teeb. Tegi ikka küll. Kokkuvõttes oleks riietus pidanud koosnema vähemalt kolmest paarist paksudest retuusidest ja vähemalt kolmest pikast kampsunist (kõige peale vihmakeep) ning jalga matkasaapad. Mitu erineva pakusega mütsi-salli ka.Aga mina...
Tantsupeoga oli ju kõik korras!
Reede hommik
Ees ootas meeleolukas päev Manniga (juba 16). Mi viis meid lõunasele rongile, Po 2 oli ostnud esimese klassi piletid ja nii me Ülemistesse Jõudsime. Ilm oli suurepärane - mitte liiga külm ja mitte liiga palav. Korraldusmeeskond oli vastu tulnud. Tegime meeleolupildi
Õhtul antakse Kontsert Jaani kirikus, sellepärast pidimegi kohal olema ja selleks minu pidulikum riietus.
...
Niguliste
Mul oli plaan B viia Manni Niguliste kirikusse. See õnnestus. Talle meeldis ja mulle meeldis, et sain liftiga üles ja alla. Kui ma veel inimene ptüi õpetaja olin, siis ronisin õpilastega treppidest. Nüüd lõpetasid need poisid-tüdrukud kümnenda klassi, siis neljanda. Oi aeg, oi vanadus.
...
Meile Piigaga jäi auto. Bemmi puldiga. Milline rõõm. Vennad läksid rongkäiku. Ja siis me ootasime. Meid turvasid päris relvastuses kenad noored mehed. Rongkäigu algus oli tütarlapsele põnev. Ikkagi hobused! Mida tugevamaks läks sadu seda igavam tal hakkas. Toole välja ei toonud. Mina ootasin Lääne- Virumaad. Rahvast ei olnud palju hüüdmas. Aga mina tegin küll kõva häält. Suutsin mitmeid üllatada. Endist ülemust ka. Kõige kaunima komplimendi sain. Tervitused stiilsele punase kepiga prouale! Senimaani ei tea, kes hüüdis, sest eluaegse virukana ja laulupidusid väisanuna on ikka neid peolisi tutvuskonda korjunud.
Aga milline ilm!
Rahvamuusikapidu
Kuna ilm oli suurepärane, siis oli rahvast väga palju. Aga meie otsisime lõunatamise kohta. leidsime Vabaduse väljaku lähima nurga tagant pubi mille nime ei mäleta. Väga viisakas teenindus ja hinnad nagu Rakveres (supp 6, piiga praad 10 pluss joogid) Nii saime jälle rõõmsad olla, sest tühja kotiga on nagu on.Kuulasime muusikat, kõndisime ringi, ostsime kohvi ja jäätist ja nii see aeg märkamatult läks ning saimegi kirikusse . Liitusime MI 4 ja tema isaga. Proovist oli põgenenud Kalamaja Branne.
Kõigepealt näitasid enda meisterlikkust Jaapani koolitüdrukud. Lisaks kõrvadele ka atraktiivne etteaste. Järgnesid Canada naised. Väga šarmikad. Lõpuks meeskoor Homme minu lemmiklugudega. Lõpuks kõlas kõikidelt lauljatelt Mesipuu. Oli korraga ilus ja valus! Tundsin, et olen osa laulupeost kätte saanud.
Õhtu, õigemini kiskus hiliseks
Poeg oli reserveerinud endale ja Mannile pisikese elamise Viimsis. Ei midagi uhket, aga vähemalt sealt sai laupäeva hommikul proovi. Mina muidugi Kalamajja. Kõik olli suurepärane, sest ei sadanud.
Laupäev
KB pidi jõudma üheksaks proovi. Minu tungivalk nõudmisel tellisime takso. Tore juht oli, saime Mereväravale võimalikult lähedale ja ainult 6 raha. Pojad vurasid kohale ja proovi. Manni jäi magama. Ilm ei tõotanud head. Leidsin lähedusest Laulu kohviku. Mõistliku raha eest pakuti hommikuputru. Oldi hoolivad.
Siis ruttu Mannile järgi, kes oli väga heas tujus. Veel ei sadanud st. kõvasti ei sadanud.
Poeg saatis sõnumi, et soovib tahvlit. Et kui nende koor rongkäigus tuleb, siis Manni lippab. Sai tehtud. Pärast seda läksime väravast sisse. Piiga keeldus kummikutest. Ju ta ei teadnud, et kõik ei ole asfalt. Kui kempsus käidud, siis mõtles ümber. Õnneks olid väravapoisid mõistvad. Ühesõnaga autost kummikud. Keebid olid niikuinii. Poeg hoolitses kõige eest, ainult ilma ei saanud tellida. leidsime suure telgi kuhu varjuda. Tõin lapsele süüa. Minu meelest olid friikate hinnad norm. Taldrikutäis ja vinkud ka 10.- Muidugi kui lapsi rohkem, siis on jama.
Veel vetsu ja hakkasime enda sektorit otsima. Tallinn polnud veel lõpetanud. Jagasime sõbralikult kurtidega nende ekraani ja ootasime algust. Tund aega kuulanud muutus Manni rahutuks.
Õnneks oli trellide (vabandust väravate) taha tekkinud Poisslapselaps Juss, keda tantsupeo käepaelaga köie alt sisse ei lastud. Sadas. Läksime välja, lapsed said kakao ja Jussil oli toit kaasas. Nüüd sain selle tunde kätte, mis tähendas kepiga mudas edasi rühkida.
Kupatasin prootonid üles telki. Neil oli väga hea meel. Minul ka. sain edasi kuulata. Veidi külm hakkas. Tulid P 3 kaaslannaga.
Hiljem vaatasin manuaalist järele. (keebi alt ei tahtnud välja võtta) Sadas ju. Lisaks kolmele ühendkoori loole oli valikkooride ja orkestri lugusid 22. Tänaseks uuesti vaadatud-kuulatud ja lemmikud leitud.
Kui saabus kantaat Ilus on maa, siis ootasin nii nagu paljud mantrat Hando Runneli poolt paberisse raiutud ja minu poolt täidetud: maa tuleb täita lastega, aga mida polnud, seda polnud.
Kahjuks tuli meelde kuue aasta tagune pidu, kus üldse ei sadanud ja kui rõemsasti me Kalamajja kulgesime. Seekord palusin abi ja Poeg2 tõi mind maja ette. vaatamata keebile oli kleit põlvini märg. Õnneks oli mul kolm kleiti veel.
Pühapäev
Hommikul oli aega kohvitada. Teadsin, et pean kottidega kohale jõudma, sest laulupeolt läheb sõit otse koju. Tellisin takso. Siis tuli tagasilöök. Kuigi tõendasin liiklust korraldavale mutile, et mul õigus saada võimalikult lähedale sõimas see isend taksojuhi venekeelse väljendiga idi n...ja nõudis, et ma jalgsi edasi läheksin. Olin nii närvis, et isegi telefon jäi hääletu peale ja PO 2 auto juures juba väga mures. Õnneks temal läheb ruttu üle.
Lootused pühapäevale surid viimasena. Ikka oskas vahepeal sadada. Kontsert oli vapustavalt kaunis ja vaheklipid nauditavad. Koht oli sama, väikeste täiendustega. Mi4 säras tuttuutes rahvariietes. Tema vanemad olid laulupeol elus esimest korda. PO3 koos kaasaga olid suurepäraste kollaste jopede ja korralike jalanõudega Lapselaps Juss oli uued kummikud saanud.
Mina olin suht rõõmus, isegi invatualett oli kohale toodud! Nii et pissimine praktiliselt koduõues. Noored muidugi kolasid vahepeal ringi.
Veidi enne lõppu soovis Manni süüa. See mulle sobis, sest kartsin rahvamassi liikumist. Nii hakkasimegi pikkamööda kulgema. Õnneks olid kartulipakkujad täitsa alles ja täitsa viisakad. Ja siis kustus tuli. Lõpuks libisesin auto juures keebist välja, Manni vahetas ülimudased kummikud tenniste vastu. Mul oli veel aega posti otsa istuda, lauljaid oodata ja rahvast vaadata.
Koju sain ...hilja
veel üks äge, olukorda iseloomustav pilt
1 kommentaar:
No sina oled ikka vapper!
Postita kommentaar