Kui mõlema (loomulikult Maabranne päälinnas elav tütar) ja minu Poeg 2 kes sõitis kella kümne ajal hommikul maja ukse alla, püüavad meile selgeks teha kuidas saab Rakverest üldse Tallinnasse ja see võtab aega no ütleme paar päeva vähemalt. Millegipärast ei selgitet kuida saab peale pidu koju tagasi. aa see polnud neile oluline. oi see oli põnev!
Hea on tunda inimest 50 aastat. Tantsupidu oli väljakutse. Eks ma veidi (kepiga vehtleja) ole, aga Ülemistes rongilt maha minnes olin Sõbra poolt hoolitset ja taksos. Mälu tuvastas Idaväravad.( nu ega mas päris... aga mine tea.
Nii ruttu see läkski
Hoolimise hetk:
Aega küll. Leidsin med, telgi pingi ja toetasin taguotsa sinna: ei ei kõik on korras, vesi kotis ja müts peas. Branne läks kohvi ja jäätise hindu otsima :) Talle ei meeldinud kohe mitte, et ma med. telgi pingil istusin. Tundus, et ta isegi muretses minu pärast.
Mul hakkas igav. Tahtsin kasulik olla ja istekoha kaardistada. Kohanäitajad / poisid jälle tasemel. Palusin, et panevad toolile minu pintsaku ( tund veel aega) ja panitki.
Kõik läks üha mõnusamaks. Sooja oli pea 30, aga mina ju naudin. Tean küll kuidas lumilased mind ei armasta.
Jäätis ja kohv söödud, pissil käidud, veepudel täidetud - nu ja oligi kolmveerand. Ossapagan, aga tänu Sõbra käele ma need mõned (eks me igaüks kõnni ideaalmaastikul) astmed alistasime.
Pidu oli nii kaunilt seletamatu, et las sellest kirjutavad kobedamad kirjaneitsid.
Mis Sõbra käesse puutub, siis sain loomulikult treppidest üles ja nii edasi. Sellega võib harjuda ja see on kestnud juba tükimat aega,
Rattaga ei läinid, rong tuli enne :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar