Kui mõlema (Maabranne päälinnas elav tütar ja minu Poeg 2) kes sõitis kella kümne ajal hommikul maja ukse alla, püüavad meile selgeks teha kuidas saab Rakverest üldse Tallinnasse ja see võtab aega no ütleme paar päeva vähemalt. Millegipärast ei selgitet kuidas saab peale pidu koju tagasi. aa see polnud neile oluline. Oi see oli põnev!
Hea on tunda inimest 50 aastat. Tantsupidu oli väljakutse. Eks ma veidi kepiga vehtleja ole, aga Ülemistes rongilt maha minnes olin Sõbra poolt hoolitset ja taksos. Mälu tuvastas Idavärava ( nu ega mas päris... aga mine tea) Nii ruttu see minek läkski!
Hoolimise hetk:
Aega küll. Leidsin med, telgi pingi ja toetasin taguotsa sinna: ei ei kõik on korras, vesi kotis ja müts peas. Branne läks kohvi ja jäätise hindu otsima :) Talle ei meeldinud kohe mitte, et ma med. telgi pingil istusin. Tundus, et ta isegi muretses minu pärast.
Mul hakkas igav. Tahtsin kasulik olla ja istekoha kaardistada. Kohanäitajad / poisid jälle tasemel. Palusin, et panevad toolile minu pintsaku ( tund veel aega) ja panitki.
Kõik läks üha mõnusamaks. Sooja oli pea 30, aga mina ju naudin. Tean küll kuidas lumilased mind ei armasta.
Jäätis ja kohv söödud, pissil käidud, veepudel täidetud - nu ja oligi kolmveerand. Ossapagan, aga tänu Sõbra käele ma need mõned (eks me igaüks kõnni ideaalmaastikul) astmed alistasime.
Pidu oli nii kaunilt seletamatu, et las sellest kirjutavad kobedamad kirjaneitsid.
Mis Sõbra käesse puutub, siis sain loomulikult treppidest üles ja nii edasi. Sellega võib harjuda ja see on kestnud juba tükimat aega.
Rattaga ei läinid, rong tuli enne :)
4 kommentaari:
Kalamajas, kell ainult ööd, aga ööd ei tule.Meeste laulmine Jaani kirikus sütitas pikaks ööks mitte midagi tegija külalislahkuse. Kalamaja branne magab juba ammu, sest tema tegi proovi, aga mina veetsin lapselapsega 12 tundi päris args
Lihtsalt salvestan aega,. hommikul läheb branne segakoori proovi, mina, kõrval tegija võtan Manni hotellist, sest uskumatu, tema issi ehk poeg2 läheb ka proovi ja muidugi poeg 4. Anna Jumal mulle armu ja ära saada meile vihma ega rahet. Olen juba nii vana ja olen seda korduvalt üle elanud
Lihtsalt jube, hommikust saadik on sadanud. See on ikka kohutav poole ajast varju all, pojad rongkäigus. Sain lääne virumaale hüüda, nüüd jõud otsas. Poleks tüdrukut sõidaksin päriskoju magama.
Minia rahvarõivad olid kodukandi proualt saadud ja väärika ajalooga 😉 samuti vanematega õnnestus mul küll esimest korda koos laulupidu nautida, kuid varem olid nad ikka käinud mulle kaasa elamas, kui ise kaare all laulsin ☺️
Postita kommentaar