Pärast mõnusat suplust. Vesi oli 23, tuttav proa mõõtis ja mina sain endale kahel päeval tõestada, et elu on elamist väärt!
Olen päris kurb ja kuri kui igasugused mesipuud lauluväljaku poole hakkasid lendama jne.jne.
Viga oli mõningates kommentaarides. Mõtlesin, et kas käid või ei käi, aga ära hiljem õienda.
Poeg 1 tellis väiksele vanaemale Õhtulehe. nüüd on rõõmu ja uudist rohkem kui rubla eest. Minul ka. Kuigi mesipuu lugu ilmus Päevalehes. Kommenteerisin ka.
Teine oli lugu, kus hr. Kõlvart kurtis laste vähesuse üle. Mina sinna ritta ei kuulu, nu ma pole noor ka. Aga järelkasvust. Po 1 kaks (erinevast suhtest), Po2 kaks (üks kaasavara), Po 3 kolm ühe kaasaga, kellega ei olda enam koos ja Po4 null. Vennal kaks ja täiskavanud pojal null. Minu panuseline pluss on see, et kõik mu pojad töötavad ja elavad Eestis. Ja maksavad makse. Nii, et minu ja minu ema pension peaks nende maksudega kaetud olema.
Käisin hooldeasutuses 70 aastast klassivenda vaatamas ja tutvusin tema elukaaslasega. Kolekole. Nende ühine tütar Prantsusmaal ja ma ei kujuta ette mis oleks nendest saanud, kui poleks hooldekodusid ja hooldajaid. kas vanasti surid insuldi saanud lihtsalt ära? Või andis varane pension naistele võimaluse kodus hooldada... See on lõppematu teema. Ja väike vanaema saab 98. Talle on antud. ja mind säästetud. Sest ei kujuta ette kust väikses alevikus koduhooldajat võtta.
Ah jaa, eile küsis Rakvere Grossi poe juhataja: kas mul ei ole usaldusväärset tuttavat. Sellist, kes tahab tööd teha. Eelmine laskis peale nädala-ajast katsetust jalga. Nii on tööpuudusega.
Killuke head
Kuna väisan Väikest Maarjat nii või teisiti, siis võtsin vastu väljakutse avada ja olla klaks korda nädalas kohal arhitekt Kotli majas, tutvustada näitust ja olla lihtsalt ilus. Mulle meeldib. Täna lähen jälle.
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar