Kaks pikka ja kaks lühikest autosõitu - no mida veel tahta.
Alustan lõpust st. eilsest. Anneli valis marsruudi ja mina, kaasteeline, sain ainult ahhetada.
Mittemõisahuvilised võivad selle lõigu rahulikult vahele jätta. Meie, läänevirukad oleme külaliste ees eputanud kolme korrastatud mõisaga(Vihula, Palmse, Sagadi), millele on lisandunud Neeruti. 156-st on heakorrastatud või enam vähem korrastatud häärbereid koos parkidega vast poolesaja ümber. Tänu praegustele või endistele mõisakoolidele Kiltsi, Muuga, Vasta, Vohnja, Lasila, Mõdriku, Salla, Põlula, Kohala, Jäneda, Aaspere, Avanduse, Porkuni, Ulvi...; praegustele või endistele hooldekodutele Udriku, Undla, Tammiku, Imastu, Pruuna... Meelde tulevad veel Veltsi, Loobu, Kõik ei tule meelde. Seisavad kurvalt konserveerituna suured häärberid Liigvalla, Varangu, Vanamõisa, Arkna, Karitsa ja väiksemad nagu Vaeküla, Lagunemisjärgus Saksi, Kihlevere,Võhmuta ja kaunilt erakätes Rägavere, Kloodi, Mädapea, Kulina... Kindlasti tuleb mällu veel ja veel. Oleme need läbi sõitnud, lisaks varemetes Aavere, Nõmmküla, Einmanni.
Oh mõisa-aeg, oh mõisa-aeg. Mida nendega nüüd teha? Ennevanasti oli igal mõisnikul tubane teenijaskond, peenemate ametite peal töötajad nagu sepad, tallimehed, aidamehed, metsavahid ja töömesilased - mõisamoonakad. Kuidas seda ümber mängida, et meie imekaunist loodust ei kata nõgestes varemetepark ja kõrge rohu sees silt Eramaa. Milline hull ostab mõisa?
Selle üle mõtisklemiseks vurasimegi üle maakonna piiri, üle Valgejõe, et jõuda üüratult suure Kolga mõisakompleksi juurde. Olin siin esmakordselt ja pean ütlema, et suutsin ikka ja jälle imestada. Kuidas seda kõike üleval peeti?
Härjad, hobused, lehmad, viinaköök...Kuna tänuväärne internett jagab huvilistele üüratult materjali, siis pole (enam) minu eesmärgiks seda üle kanda. Huvitusin rohkem sellest, mis sai mõisast pärast võõrandamist. Sain teada, et viimane pärija krahv Peter Steinbock suri 1931. Nõukogude okupatsiooni saabumisega 1940 mõis natsionaliseeriti ja valitsejamajja kolis hiljem Kirovi kolhoosi Kolga osakonna keskus. Huvitav, et mitte kool või invaliidide kodu.
1990 ostsid Stenbockid mõisa EV tagasi. Kiirel ülelibisemisel artiklitele selgus, et nad said aru, et see suutäis on liiga suur. Veelkord vahetas mõis omanikku kuni 2014.a ostis mõisa Adelberg kinnisvara omanik Anu Koppel. Milline naine ostab mõisa, kus peahoone 1000 ruutu, kompleksis 19 hoonet ja krundi pindala 87 hektarit?
Tuleme siia kindlasti veel. Siis, kui muuseum avatud.
Mõned pildiklõpsud:
...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar