kolmapäev, 14. aprill 2021

Oma elemendis

 


Liitusin Mi 2 soovitusel FB grupiga Eesti mõisad. Kuna olen aastaid nn. hobimõisahuviline, siis on põnev vaadata kuidas ja mida keegi pildistab. Fakt on see, et kõiki mõisasid ei jõua elu jooksul tundma õppida ja see polegi eesmärk omaette. Minu eeskujukataloog oli ja on rohkem kui 15 aastat Valdo Praosti koostatud portaal "Eesti mõisad" , aga maailm on ju pidevas muutumises. Ja mõisad on pidevas lagunemises või uuenemises. 

Kuna ilmad ei ole ikka veel need päris minu ilmad ja koolis käimine poolikane, siis vaba aeg on minu sõber. Nii meeldibki mulle tekitada pähe mõisate mõttelugusid. Viimasel ajal on mind hakanud huvitama mõisate saatus pärast võõrandamist,  nõukogude aeg ja praegune seisukord. Ega mul muid uurimisallikaid pole kui netis kolamine. 

Pekka Erelt nimetas 1919 aasta maareformi eestlaste kättemaksuseaduseks baltisakslastele. Maaseadusega keerati baltisakslusel Eestis kael kahekorra. Paljude eestlaste jaoks tähendas põlise vaenlasega arvete klaarimine ka suurima unistuse- omada maad - täitumist. 

Sundvõõrandati 1065 mõisat (eestlastele kuulus neist 57) koos üle 1.9 miljoni hektari maaga, 225 viinavabrikut, 344 veskit, 74 saeveskit, 64 kivi ja savitööstust, 18 meiereid, 7 õlletehast. Sundvõõrandatud maa-aladest loodi u. 56 000 uut väikest talu. Ühe sellise peremeheks sai minu emapoolne vanaisa Rudolf (Vabadussõjas osavõtu eest, nagu peres räägiti). Enamik aadlikest said hiljem väikese hüvitise. 

Enne mõisate võõrandamist oli Eestis umbes 550 mõisnikuperekonda. nende hulgas oli hulk tõelise põllumehekutsumusega töömehi, kes püüdsid saatusest suuremad olla. šokile vaatamata hakkas saksa majapidamiste arv ja suurus kasvama. nii moodustus mitmel pool Eestis rida suuremaid mõisapärasid, mille pidajad olid ümbruskonnas lugupeetud. 1934.a. rahvaloenduse oli saksa rahvusrühma liikmetest põllumajanduses tegev 818 inimest, kellest 220 kasutas palgalist tööjõudu.

Lauri Vahter on kirjutanud, et 1919.a oli eestlastest mõisaomanikke 57 perekonda (ma ei tea täpselt, kas minu isapoolne vanavanaisa kuulus sellesse nimistusse), kelle käes oli 66 mõisat

Horisont 2004 /6 väljavõtted Tiit Rosenbergi artiklist. Mis siis nendest parunitest sai ja kas mõisnikud kadusid Eestimaalt sootuks? Peaaegu kolmveerand neist lahkus Eestist enne 1939 ümberasustamist. 1880.a. moodustasid baltisakslased üle viie  protsendi eesti ala rahvastikust. Venestuse, 1905.a. revolutsiooni ja Esimese maailmasõja ja järgneva revolutsiooni survel kahanes nende arv 50 000 19 000-ni. 1930 keskpaigaks moodustasid nad Eesti rahvastikust poolteist protsenti. Peamiselt ülemkihti kuulunud rahvusrühmast oli saanud marginaalne vähemusrahvus, keda ähvardas hääbumine. Kui 1881.a. elas maal üle 13 000 sakslase, siis 1922.a. oli maale ja alevitesse elama jäänud 3762 sakslast,1934.a. 2702.

1924.a. jõuti suurem osa mõisatest tükeldada. 1925.a. lubati endiste rüütlimõisate ja maakohtade omanikele tagasi anda 50 ha suurune koht. Tagasi ei saadud hooneid, kus olid koolid. Lisaks maksti hüvitist, mis oli 2-3 protsenti võõrandatud vara tegelikust väärtusest.

Umsiedlung ehk baltisakslaste ümberasumine, mille käigus 1939.a. lõpus asustati enamik baltisakslastest Poola alale.

Mõisahäärberite kasutamine pärast 1919

222 endises häärberis  hakkas tegutsema kool. Oli ka muud huvitavat.

Rakveres hakkas mõisas tegutsema Rakvere rahvamaja ja Hariduse selts. Hiljem ehitati maja külge teatrimaja ja 1960 ehitati mõis täielikult kahekordseks. Nüüdseks mõisa aidas asub teatri väike saal, vanas valitsejamajas ruumid teatrile, mõisa uues valitsejamajas ööklubi.

Imastu mõisa asutati pärast võõrandamist sõjainvaliidide kodu, kuhu paigutati Vabadussõjas ja Ilmasõjas haavatud sõdurid. 1946 hakkas mõisas tööle Defektiivsete laste Internaatkodu, mis oli Imastu Koolkodu eelkäia. Hiljem valmis uus korpus ja häärber jäi tühjaks. Kas ta on müüdud või ei -  pole teada.


...järgneb (kui vaim peale tuleb)





4 kommentaari:

Emmeliina ütles ...

Lääne-Virumaa on kõige mõisarohkem piirkond Eestis- siin loendati 2004.a. 145 mõisat (enne piiride muutumist)

Emmeliina ütles ...

mois.ee järgi 156
Haljala kk
Aaspere - müügis, 670 ooo
Annikvere mõisa peahoone- kõrge aia taga, külajutud räägivad, et kuulub soome ettevõtjale
Essu -tegutseb külalistemajana
Haljala kirikumõis -?
Idavere - hävinud
Kandle- kõrge aia taga, kuulub juveeliärimees Vahur Blumfeldile
Kavastu - peahoone hävis 1972 tulekahjus, taastatud on mõisapargi müüri nurgatorn (Tuvitorn)
Kärmu - ? ilmselt hävinud
Sauste- ? ilmselt hävinud
Tammispea-ilmselt hävinud
Tatruse - hävinud
Vanamõisa - erakätes, konserveeritud
Varangu - Taastatud viinaköök, muud ei tea

Mõelge, need ainult ühe valla mõisad!

Anonüümne ütles ...

Lp Emmelina, mulle tuli selline kutse, aga arvasin, et see võib ka Teid huvitada ja kopin selle siia.

Hea hariduse rahvas!

Meil on suur rõõm kutsuda Teid Mõisainterjööride veebikonverentsile 28. mail, mida kantakse üle Raikkülast.

Mõisaruum on olnud alati midagi väga erilist, sellega seostuvad erinevad mõtted ja tunded ning külmaks ei jäta see kedagi. On ju mõisaruum loodud nende ideaalide järgi, mis ulatuvad tänasest päevast antiikse Kreekani 2000 aasta tagusesse aega. Kogu selle aja on mõisaruum kandnud ideed ideaalsest elupaigast, mida loodi ilu, harmoonia ja täiuslikkuse ihalusest.

Ka täna seostuvad inimestele mõisad paljude positiivsete omadustega, mida alateadlikut seostatakse iseendaga. Kiiresti muutuvas ja ebakindlas maailmas pakub mõisaruum turvatunnet oma ilu, harmoonia ja aegadeüleste väärtustega. Milline on mõisaruumi mõju inimesele, tema isiklik seos sellega? Milline on mõisaruum, kui inimese identiteedi lahutamatu osa? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele otsime vastuseid konverentsil, mis vaatab mõisaid ruumipsühholoogilisest vaatenurgast.

Konverentsile on oodatud kõik mõisapärandi huvilised, kes tahavad ajaloolisi interjööre paremini lugema õppida ja tunda nende tähendusi. Kindlasti on oodatud kõik need, kes ajalooliste interjööridega ühel või teisel viisil kokku puutuvad või inimesed, keda mõisad lihtsalt inspireerivad!

Konverentsi kava:


11.00 - 11.15 Avasõnad, konverentsi tutvustus.

11.15 - 12.00 Reet Bender "Mida nad asjast ise arvasid? Mõisaruum baltisaksa memuaristikas".

12.00 - 12.45 Triin Jerlei “Millest kõnelevad asjad mõisainterjöörides?”

12.45 – 13.30 Kadi Polli “Aadliportree ajas ja ruumis“.

13.30 - 14.30 Paus.

14.30 – 15.15 Silver Sternfeldt "Kuidas psüühika ja ruum omavahel seotud on?”

15.15 – 16.00 Kadri Kallaste “Vestlused ehituspärandiga. Kas ajalooline mõisaruum võib mõjuda teraapiliselt?“

16.00 Konverentsi lõpetamine.

Praeguseks hetkeks on täitunud 50 kohta saalis, mida saame pakkuda ürituse kohapeal jälgimiseks ja jätkub registreerumine konverentsile veebiülekande vahendusel.

Osalemiseks saatke e-kiri aadressile: Info@raikkylamois.ee või helistage 56 244 382.


Osalemise hind on 30€, tasu sees on konverents ja ettekanded elektroonilisel kujul peale ürituse lõppu. Kui 28. mai ülekande jälgimiseks ei sobi, siis saame pakkuda võimalust vaadata ettekandeid järgnevate päevade jooksul!

Jooksvalt saab teavet ürituse leheküljelt Facebookis:
https://www.facebook.com/events/440822877001426
Lisainfo: 56 244 382


Parimate tervitustega
Ivo Lambing ja Karmel Jõesoo
Raikküla mõisa pererahvas
56 244 382
www.raikkylamois.ee
https://www.facebook.com/RaikkulaMois
https://3dmanor.eu/#/raikkula-mois

Emmeliina ütles ...

Aitäh, tundub põnev olema. Osalen ka FB grupis Eesti mõisad. Äkki Teie ka? Kuna kirjutan rohkem blogisse, siis sinna pilte pole aega postitada, aga jälgin ja kommenteerin meeleldi.