Onn sai ehitatud varasügisel. Mitte korraga. Kõigepealt tuli projekt teha, siis materjalid valida jne. jne. Tehtud sai ja rõõm oli mitmekordne.
Talv külmutas teed, ja veed ning mõtted läksid tubaseid radu mööda. Saabus kevad ja peaaegu suvi ning lasteaiaga lõppu tegev väikemees. Kell lähenes magamisajale, kuid ikkagi... vaatan onni üle.Nutupettumust ei olnud. Suur poiss olen ju. Ainult nõutus silmis ning küsimus suul: Miks neil oli vaja seda lõhkuda? Oleksid ju saanud seda kasutada.
Algas uus ehitustöö.
Järgmisel päeval saabusid noored sugulased (10, 10, 7, 5)
Kohe metsa onni vaatama. Lugu sai kirjeldatud ja tegijatele kaasa tuntud.
Pikkamööda hakkan aru saama, miks esiisad oma territooriumi tarastasid.
pildid sügisest
...
püstkoda lihtsalt peab olema
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar