Reede, 14. juuni 2019

Koolireisid




Neljanda klassiga käisime Palamuse koolimuuseumis ja Elistvere loomapargis. Koos kolmandate klassidega, kokku 48 last ja neli õpsi. (siis oli sõiduraha odavam).
Minu meelest peaks sõidu eest tasuma osaliselt OV, sest tegemist on õppekäikude, mitte meelelahutusega. Juhendajaga koolitund Palamusel maksab 3.- ja uue muuseumi pilet 3.-(see on giidita). Väga äge oli: lapsed istusid neljakaupa pinkides ja kaardikepiga kasvatajanna, kes küll rohkem meenutas ranget orbudekodu juhatajat rääkis vana-aja koolist huvitavalt. Hiljem kribasime sule ja tindiga iskliku tunnistuse. Et kas katekismus on omandatud kauniste, kas rehkendamine oli nõrgapoolne ja ilukiri "käib kah". Siis veel mitu korda kiidetud ja mitu laidetud ning üleüldine otsus: lõpetas teise talve.
Uues  muuseumimajas sai filme vaadata ja muud ka. Meie lastele meeldis viiulit proovida (mis sest, et kõiki keeli enam polnud) ja sahvririiulilt Lati Patsu avastada. Jäime kõik rahule

Elistvere loomapargi retk toimus loodusgiidiga, meid jagati väiksematesse gruppidesse. Giidiga on ikka hoopis midagi muud kui lihtsalt läbi jalutada. Meie lapsed said isegi kiita, aga oli neid gruppe kellele pidi ikka kõva häält tegema. Tänu viksile ootamisele õnnestus meil isegi kahte ilvest näha. Olin Elistveres esimest korda ja rohkem kui loomi vaatlesin lapsi. Pilet õpilastele 1.60 ja giiditasu  - jälle kolmekas. Ei ütle ühtegi halba sõna.
Mida ikka kolme euri eest saab. Tänapäeval. Ja kui vaadata laste taskuraha, siis pooltele oli kümnekas kotti pistetud, kuigi piknikukorv tuli kooli poolt. Aga oli ka neid, kel üldse nänniraha polnud. Õpetajatel muidugi lihtsam. Üpris naljakas oli vaadata poissi, kes ostis Palamuse muuseumi müügiletist 10 pulgakommi eur tükk.
Et kas kõik lapsed tulid kaasa? Ei. Kuigi tegemist koolipäevaga. Lapsevanemad ilmselt pole endale selgeks teinud, mis vahe on trallitamisel ja õppekäigul. Võib olla oli põhjuseks raha, kuigi ei taha uskuda.

Teise klassiga ootas meid nn. lahtiste uste päev Tapa sõjaväeosas. Kuna olin möödunud aastal käinud teadsin, mis tulekul. Huvitav tähelepanek nagu möödunud aastalgi: lapsed ei suuda-oska -taha kahekaupa rivis käia. Kuigi meid oli ainult 20 ja õpetajaid kolm. Viisakust jätkus samuti vähem, kui vanematel lastel. Põhiprobleem oli bussis söömine st. nagu sõitma sai, nii söömine algas. Selle asemel, et kaasa lõigata õunu, porgandeid jm. juurikaid pannakse kotti küpsiseid!  kartulikrõpse! kommi! Tegime kokkuleppe, et ei mingeid krõpsupudistamist ja nii need pakid koju tagasi vurasid. Koolist oli niikuinii PAI smuuti ja pirukas. Oh, ei kõlvanud see smuutipudel kõikidele.
Pärast Tapat võtsime suuna Paide poole. Ajakeskusesse Wittenstein, mis asub linnuses. Seal oli meil kõigepealt tellitud lõuna 5 euri. Parim, mis me arvasime peale minevat: friikartulid, kaste, grillkana tükk, morss ja rabarberikook. Mis te arvate, kas need 20 kiljusid vaimustusest? Umbes viis vingus, et pole õiget sorti friikad, viis ei söönud üldse kana ja koogi tassisime peaaegu kõik koolimajja tagasi.
Tahaks jälle ajakirjanikke teemasse: oh need vaesed nälgas eesti lapsed. Viiekad peos tekitati peagi joogi ja jäätisejärjekord.
Ajakeskus oli ägedalt üles ehitatud, lifist tehtud ajamasin viis meid läbi ajaloo erinevatele korrustele, erinavatesse aegadesse. Ei hakka ümber jutustama, soovitan kindlasti. Koduleht on ka äge!
Aga siis läks juba veidi pikaks. Tapal olime paar tundi, Paidesse saime kaheteistkümneks. Ajareis kestis koos söögigarohkem kui  kaks tundi. Sellele järgnes muuseumis apteegitund. Iseenesest oli see äge, Järvamaa muuseum on üldse huvitav ja noor meesgiid, kes muuseumitundi läbi viis vägagi tasemel. Lapsed, need väsimatud, hõõrusid uhmris pulbriks igasugu häid asju ja valmistasid "hea lapse ravimit". Mina olin küll kella neljaks ehk kojusõidu ajaks "kutu, mis kutu".
Kulu: buss 11.- (meid oli vähe), Ajakeskus koos giidiga 7.-, söök 5.-
Esimene klass käis Palmse mõisas. Vaadati etendust, matkati veidi, sõideti hobukaarikuga ja söödi. Õpetajad olid rahul. Tundus, et lapsed ka. Programm kestis neli tundi hinnaga 15.- Bussisõit 5.-

Kuna tegelen algklassidega, siis keskastmel silma peal ei hoia ega tea, kas ja kuhu teismelised siirdusid.





Kommentaare ei ole: