Tore õhtu blogijatega

Loomulikult ei kuulu ma mingisse nimistusse.
Ja pole sellele mõelnudki. Vahest vaatan blog.tr. mõttega, et kas loetakse või ei. 
See õige blogimise aeg on möödas.
Aga täna ma mõtlesin tuginedes Ritsiku kommentaariumi Indigoaalase kommentaari peale: tütre firmas on mingi tekk padi juhendaja.

Siin ja praegu: Võtan siis mina, madalam kui rohi, endale nädalavahetuse (lepingus ette nähtud) ja siirdun laadimispanka: poja kingitud esietendus sõbrannaga, autosõit mööda imeilusat udust Eestimaad, saabumine pealinna, no ja igaks juhuks nutitelefon. Saatanast, nagu arvata.
Õhtul avan sõnumeid, mille sisu kokkuvõtvalt: ema avastab äkki, et tal on erivajadusega laps, ema avastab äkki, et tema lapsega pole  temale sobival meetodil toimetatud ..no jah. ja muidugi puänt: esmaspäeval tulen kooli ja siis räägime.

Kust võtta selle tõelise töötegemise puhul tekk ja padi ? Loomulikult enda magamistoast.

Miks tõelise? Sest keegi ei kutsu lõunale ja tehnilist tööd pole ka. Ainult laps.

Teemasse: me elame 21 sajandil