Paides ajas üks arvamus teist taga

kuni viimane lõpuks maksma pandi.
Pealkirja näppasin näoraamatu brannelt. Aitäh, Helve K.!

Paidesse jõuan väga harva. Pole seal ei sugulasi ega sõpru. Ometi on selles linnakeses midagi meeldivat. Nii ka seekord. Hea nõid pakkus õunu.
...

Prügi lahendus oli lihtsalt käepärane

õpetati ka

Päästke eakad

Alguses sulandusime eakohaselt lahtrisse 16: kas päästame eakad vaesusriskist? Helmen Kütt, Haukanõmm, Pentus ja Kaia Iva olid peaaegu lõpetamas. Juhtmees Jaak Aab lubas küsimusi. Tuligi üks, mille üle olen sageli mõtteid mõlgutanud: Millal jõuame sinna, et hooldekodu kohamaksumus on võrdne keskmise vanaduspensioniga? Vastus oli: ei iial. Aga alati saab see müstiline o/v õla alla panna. Kui ainult oskad küsida. Soomlased on enda vanad pere kaelast riigi kaela veeretanud. nendel pole mingit omastehoolduse seadust ega kohustust. Teine riik-teised rahad. Muigama pani see igakordne heietus: oma kodus, väärikalt kaua, koduhoolduse osakaal on madal võrreldes hooldekodudega. Üllatusena tuli, et üldhooldusteenustel on O/V osa järk-järgult vähenenud. Kavalad, mis muud. On aeg luua järjekordselt uus töökoht ametnikule: hoolduskoordinaator. See, kes hindab võimet. Niikaua hindab mu tuttav kodus kahe peaaegu voodihaige võimeid ise. Äi 98 ja insuldi läbi põdenud abikaasa varsti 70. Ta on neile nii oma, et isegi 19 euri ühele pole seaduse järgi õigust saada. 

Sotsid lubavad, et eakate õnn tuleb õuele aastaks 2020. Teenusmaja on see, mis peab tallinlastele päikese tooma. Mõttel on jumet. Aga meie? 

Tarkust saime ikka ka kui oskad küsida. Minister juhatas meid SHS § 16. Kui hästi otsida, siis leiab ülalpidamiskohustuse hindamisjuhendi. Abiks ikka.

Et kuidas siis saada palju lapsi?

Nagu ikka toimub kõik huvitav ühe korraga. Branne taandus mulgi putru sööma ja arvas, et meil see töö tehtud. Lastel ka, vähemalt osaliselt. Jäin lõppu kuulatama. Lastetusmaksust kui karistusest. Sõna võttis noorepoolne mees publiku hulgast. Ja jällegi kõlas nagu minu suust: rohkelapselised emad on oma karistuse kätte saanud. Valdavalt kodused, poolelijäänud haridusega, võimetud kodu kõrvalt karjääri tegema. Ja tulemus on keskmisest madalam pension. Sest tuli töötada madalapalgalistel kohtadel, hea, kui neidki leidus. Meelde tuli ämm, kümne lapse ema. Läks tööle siis, kui viimane  laps kooli. Valvuriks ja koristajaks. Õnneks jõudis ikka pensioni ära oodata. Nii et teema jäi lahti.

Õnneala juhataja ametikoht

Juba ülevalt silmasime üht omapärast maja. Kui alla jõudsime, siis astusime sisse

Hoidsin kõrvad lahti. Sellepärast sain kuulda (küsisin ikka ka), et tegemist tulevase Paide Riigigümnaasiumi hoonega. Kuidas siis nemad saavad ja meie Rakveres mitte? Vanasse tütarlastekooli hoonesse. Eile olid gümnasistid tekitanud arutelu: igasse kooli oma õnneala juhataja. Andekad, põrgulised! 2020-ndaks peaks saama sisse kolida. Näiteks siia kaarakendega ruumi võiks tulla kirjandusklass.

ja trepikäsipuu võiks ikka jääda nuppudega. Mine neid gümnasiste tea. Pärast püksitagumikud hõredad.

Ükskord nad avavad aknad niikuinii!

Mis saab, kui 65 aastane naine saab tundmatult numbrilt telefonikõne ja veel palju koledaid asju

Edasi läksid meie teed veidi lahku. Kaaslanna läks ja laskis ennast hirmutada. 

Mina piilusin lastealale õieti noortealale, et laikidest ja nutikatest veidi rohkem aimu saaks. Tundus, et noored pole rahul. Issid-emmed ninapidi telefonis. Nii kodus, kui autoroolis. Aga nemad.? Üks õpetaja pakkus välja: kui tunni lõpetan, siis ootan tagasisidet. laike, noh! 

Pärast arutlust maitses mulgipuder hea. Keefiiriga. Kõigil nii hästi ei läinud. Näiteks Riisalu oleks koos pannkoogiga peaaegu kolm herilast alla neelanud. Säh sulle kooki moosiga!

Poole tunnine paus, mille jooksul me asjatult otsisime ala, mida polnud.

Kuulates IN Boili laululugusid valisime välja ühisosa, mis pidi algama 16.00 alal 17. Tahtsime väga teada, mis on patriotism ja näha-kuulda Mihhail Lotmanit, Eerik Niiles Grossi, Katri Raiku, Annika Laasi, Ants Laaneotsa, aga võta näpust. 

Alal 17 olid hoopis vallutanud Ossinovski, Ligi, Pomerants. Ja kollastes särkides noororavad küpsetasid pannukaid. 

Oi kuidas me siis otsisime! Korraldajaid ka. Lõpuks ei jäänud muud üle kui all-linna infosse maanduda. Nojah, me olime need rõõmsad paberilapsed, mitte netivanaemad. Muudatus. Meid huvitav vestlus oli lihtsalt ära olnud.

Võimestuskasvatus

Mis või kes see imeloom on? Istusime ja saime teada. Rein Taagepera ütles. Et lapsi juurde rõõmutseda lubab võimestuskasvatus. uus sõna ei jäänud meelde. Mäletan, et omal ajal oli mul tegemist sõnaga "jõustamine". Kokkuvõtvalt on see selline kasvatus, kus tita sööb lillepotist mulda. Kui tahab. Kui sa teda keelaksid, siis oleks tegemist keelukasvatusega. Kui pärast suud puhtaks ei pühi ja mulda ära ei korja, siis oleks tegemist vabakasvatusega. raamat on ka juba ilmunud "Kaose ja korra piiril. Kasvatusest ja haridusest. Isiklikult." 

Mulle härra jutt meeldis. Sobis ka. sain teada, et kui hoidsin alla aasta vanust Poeg 3 köögi kraanikausis soojas vees ja ta sai rahulikult pihku püüda tilkuvat vett, siis tegelesin võimestuskasvatusega. Ja neid näiteid oleks meie peres veel ja veel. 

Jututoa pealkirigi kaunis: käi minu sõnade, mitte tegude järgi. Kahju muidugi, et Justin Petrone kohale ei tulnud. Aga pealkiri ju ütles...

Veel ühe toreda mõttepoja pani pähe Tartu Peetri Koguduse lasteaia juhataja Külvi Teder (vabandan, kui kuulsin valesti) : Millal ilmus meile vaba aeg? Ilmselt alles viimasel ajal.

Meie vaba aeg sai otsa. ees ootas veel vähemalt tunnine tagasitee. Nii nagu alustasin, nii tahaks ka lõpetada Helve K. sõnadega:

Ühine arvamus ei oma tähtsust, vastastel on enamasti õigus ja kõige olulisem jääb paraku ütlemata.

...