Kellakäo tagasilükkamise pühapäev

Kuna linnast välja läheb loetud arv maanteid, siis tuleb valida. Tänane kellakäo tagasilükkamise pühapäev andis tunni päevapikendust.
JÕEPERE

Sel suvel tegi väike Jõepere küla, kus elab 45 inimest, ajalugu. Rahva ette toodi selle kandi Vabadussõja lugu, mis päädis mäletusmärgi avamisega. Vastupanul punaarmeele langes juhuslik mürsk Jõepere mõisa küüni. Surma sai vähemasti kaheksa meest.

....

....

....

.....

....

Selline lugu siis.

Kiirustasime. Oli vaja vallaga tutvuda.....

Mis muredega peavad põllumehed küll sel sügisel magama minema ja üles tõusma?

...

Tegelikupõld oli veel mustem, veel lootusetum

oakaunu oli palju, väga palju, ainult et kättesaamatud                         


LASILA
Oleme ennegi käinud,
http://emmeliinareisid.blogspot.com.ee/2017/09/viimane-madapea-joepere-lasila.html
 aga nüüd vaatasime  teise pilguga. :) Ikkagi oma vald(us)

Koolis 60 õpilase ringis. Õnnelik mõisakool. Aastast 1922.

...

2012 valmis uus algklasside ja külakeskuse maja. Kui on maja järelikult on ka küla. Arvan, et 2010 paiknes seal tühjade aknasilmadega tondiloss - endine meierei.
.....

Rahatähel olnud mehe lapsepõlvekodu....

kaunis

moonakate majal on veel arengut. Aga mine tea...

kõik need hooned ümbritsevad mõisatiiki

Nüüd siis oleme veel ühe põhikooli võrra rikkamad. Meie ainuke mõisakool.
Kiirustasime. Oli ju vaja vallaga tutvuda.

KARITSA
Maateed on kutsuvad. keerad natuke ja jälle sattud. Seekord komistasime mõisa otsa. Meie uus vald(us).
Kui Lasilas oli kool säilinud, siis siit juba ammu lahkunud...
...

....

...

....

Tegelikult on tegemist väga ilusa mõisaga. Osa aknaid vahetatud, osa ootamas rahasüsti. Kunagi elas siin misjonär. Sakslanna. Praegu ei tea. Pärast hoolitsetud Lasilat tahaks majale pai teha. Ehk...kunagi...keegi...

INJU

Naabervald vajab külastussüsti. Kaua ma ikka bussiga mööda vuran. Nüüd oli võimalus sisse piiluda.

....

Inju orbudekodu kolis Krausede ehitatud mõisa 1920. Orvud olid Vabadussõja kangelaste lapsed.
Nii EW kui ENSV suutsid lapsi mõisas majandada. Palju tööd tehti ise. Loomulikult ei suutnud seda Eesti Vabariik. Või ei tahtnud. Olid ju viimase kümne aasta tohutud suured investeeringud mõisa kaasajastamisse vilja kandnud: Välisabi jm. investorite toel oli suure hoone ilme nii seest kui väljast aastaks 2005 tundmatuseni muutunud. Nüüd oligi paras aeg lapsed Vinni papikülla kolida, et mõis maha müüa. Aga võta näpust. Lapsed lahkusid 2009 a. lõpuks, kuid müüa õnnestus alles 2011. Tundmatutele, kes ei avalikustanud edasisi plaane. Ei avalikusta nüüdki, sest...seal ta seisis keset oktoobrilõpu hämarust. Ei saa just öelda, et uhkes üksinduses. Pigem kurvas ...

Isegi pildid ei tulnud ilusad.

Ma ei tea, miks? Võib olla oli see kurja sildi hirm.

Ja läbi ta saigi.