Algaja arvamused ja vaatleja mõtted

Osad blogilised otsivad õiget ametit.
Minu murekohad selles vallas on üha kasvav haritud õpetajate ja tugispetsialistide puudus. No mis jama ta nüüd...Ei ole jama, on mure.

ALUSHARIDUS
Enamus vanemaid panevad oma võsukesed lasteaeda. Ja nende ootused on suured. Kui jaotada lapse päevake tundideks, siis sellest magamisele koos ettevalmistusega kulub keskmiselt 10 tundi ööpäevas. Järele jäänud 14-st viibib väikelaps koos koju-aeda-koju teekonnaga lasteaias kuni kümme tundi päevas. Märkimisväärne aeg kodust eemal, võõraste õpetada, et olla murelik. Kui ikka laps ja õpetaja ei sobi, aga valikuvõimalusi pole, siis kannatavad kõik.

Õpetajad, abid, assistendid
Üldiselt lasteaiaõpetajad (nõuka ajal kasvatajad) õpivad ameti, tulevad tööle ja jäävad. Sünnitavad vahepeal ja tulevad tagasi. Pensionini st. 65 aastani. Aga lapsed on 40 aastaga pidevas muutumises. Kas ka õpetajad? Siin ei saa ühest järeldust teha. Aga üht tean kindlalt: õpetajad peavad eluaeg õppima. Juurde õppima, üle õppima ja olema heas füüsilises vormis. Mugavustsooni on kerge vajuda.  Need nõuded tunduvad kohati üle inimlike piiride. Tegelikult tuleks lihtsalt eluga kaasas käia. Kaasaegsus nii mänguasjades, muusikas, lastekirjanduses - lisaks arvutimängude ja multikate tegelased. Hea ja halva mõõdupuu. Oskus leida iga lapse tugevad küljed ja neid toetada. Oskus mitte sildistada ja lahterdada. Väga tähtis on õigel ajal märgata nn. erilisi lapsi, sellest vanemaid teavitada, et otsida väikelapsele sobivat keskkonda.
Siis võiksidki tulla appi abid - assistendid. Noored, rõõmsad, töövalmis -täiustaksid nad vanade tarkusi. Erinevad vanused  nagu päris peredes. Kitlis ja kaltsuga söögitädi on minevik. Tänapäeva ilusate inimeste kultus on jõudnud ka tillukeste maailmakodanikeni. Tüdrukud märkavad iga pisiasja välimuses ja teevad armutuid märkusi. Ilmselt emad suletud uste taga ka.
Pole kuulnud, et lasteaiaõpetajatest erilist puudust oleks. Vähemalt meie maakonnas saab tööle läbi tiheda tutvusesõela. Ja ongi hea.


Tugimeeskond lasteaias ehk eripedagoogid, logopeedid, psühholoogid.

Logopeedia on eripedagoogika haru, mis uurib kõnepuudeid ning töötab välja vastavat ravipedagoogilisi ja profülaktlilisi abinõusid. eesmärgiks on lülitada kõnepuudega inimene kui täisväärtuslik isiksus sotsiaalsesse keskkonda. Logopeede õpetatakse Eestis Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonnas. Logopeediks saab pärast viie aastase kursuse lõpetamist (magistrikraadi omandamist)
allikas: Vikipeedia


Eripedagoogika on pedagoogika haru (varem nim. defektoloogiaks) mis tegeleb kasvatuse, hariduse, rehabilitatsioono ja inimeste ühiskondlikust elust osavõtmise küsimustega. Eripedagoogika sihtrühm on haridusliku erivajadusega inimesed, kes vajavad mingil põhjusel hariduse omandamisel tavapärasest erinevat pedagoogilist lähenemist.
Eripedagoogikat õpetab eestis Tartu Ülikooli eripedagoogika osakond ja Tallinna Ülikool (eripedagoog -nõustaja)
Eripedagoogika valdkonnad on autismipedagoogika, logopeedia e. kõneravi, tüflopedagoogika /vaegnägijad, pimedad), surdopedagoogika (vaegkuuljad, kurdid), vaimupuudepedagoogika, paranduskasvatus
alikas:Vikipeedia

Psühholoogia
Minu arvates kõige raskemini määratletav. Psühholooge koolitab Tartu Ülikool (3 aastat, sotsiaalteaduste bakalaureus) ja Tallinna Ülikool (psühholoogia suund). Tutvustuses öeldakse, et bakalaureuseõpe annab võimaluse töötada psühholoogiaalaseid teadmisi nõudvatel erialadel. Magistriõppe lõpetanud võivad töötada erinevatel elualadel - nõustajatena, juhtidena, koolitajatena, koolipsühholoogitena jne.
Lasteaialapse seisukohalt vajaksime just lastepsühholooge. Ja pereteraapia läbiviijaid.


Tähtis abi
Nõustamiskomisjon
Alates 2014 alustasid kõikides eesti maakondades tööd SA Innove poolt moodustatud maakondlikud nõustamiskomisjonid ning üleriigiline nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni ülesanne on soovituste andmine:
sobivate õppe ja kasvatuse tingimuste kohaldamiseks
koolikohustuste täitmise alguse edasilükkamiseks
alla seitsme aastase lapse kooli vastuvõtmiseks.

Nõustamiskomisjoni poole pöördumise põhjuseks võib olla soov saada lapsele alushariduse omandamiseks sobiv erirühm, vajadus lükata edasi lapse kooliminek või leida erivajadusega õpilasele põhihariduse omandamiseks võimetekohane õppekava või klass.
Nõustamiskomisjonis on vähemalt viis liiget: eripedagoog, logopeed, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja ja maa - või linnavalitsuse esindaja. Vajaduse korral võib nõustamiskomisjon kaasata oma töösse ka muid eksperte
(Innove koduleht)


Veidi kokkuklopsitud fakte ja mõtteid:

• meie lasteaedades töötab 346 logopeedi, asutusi on 634. Mõelge, kui paljude laste kõne jääb spetsialistide  vähesuse tõttu arendamata - parendamata. Olen kuulnud, et lapsevanemal Tallinna lasteaias soovitati oma lolli, kasvatamatu ja mittearusaadavalt kõneleva lapsega pöörduda tasulisse teenusse selle asemel, et tunnistada, et pole suudetud lasteaeda luua logopeedi ametikohta. Miks siis seda nn. sooja, puhast, füüsiliselt mitte rasket ametit ei taheta õppida? Arvan, et see töö on noortele väheatraktiivne, töötasu ei meelita, sest on KOV-ide lõikes erinev. 

• 2015a. asus TartuÜlikoolis sellel erial õppima 15 üliõpilast. Lõpetas kuus. Isiklikult tunnen kolme pensionäri, kes ikka veel logopeedidena töötavad. Mis saab siis, kui nad enam ei jaksa?

• Logopeedilist abi vajas möödunud aastal 10 390 lasteaialast.  Lasteaias vajavad lapsed eelkõige logopeedi kui nende kõne on arengust maha jäänud, sõnavara väike, jutustamisoskus nõrk või pole kõnet üldse.

• kuna lapse suutlikkus koolis sõltub minu meelest suhtlemisoskusest ja võimest ennast arusaadavaks teha, siis on logopeedi rolli raske alahinnata.

• müüt, et eripedagoog õpetab lolle lapsi ja õpetaja õpetab tarku lapsi on visa kaduma

• lasteaia õpetaja ei saa ega ole eripedagoog. eripedagoogika on rakendusteadus, vastavat õpet pole võimalik saavutada lühikursustega.

• kui erivajadusega laps ei saa abi lasteaias, siis hakkavad koolis juhtuma kurvad lood

Erirühmad lasteaedades, ehk paberil on kõik nii ilus. Aga kui pole töö tegijaid, siis...

Alushariduse tööd reguleerib"Koolieelse lasteasutuse seadus"
Lasteasutus saab lapse arengulisest erivajadusest tulenevalt võimaldada lapsele individuaalset lähenemist ja kõneravi. Erilasteaeda (erirühma) sobivuse otsustab nõustamiskomisjon lapsevanema nõusolekul. Laste arengu eripärasid arvesse võttes on koolieelsetes lasteasutustes võimalik moodustada järgmisi erirühmi, KOV-ide lõikes erinev. allolev on Tartu linna näide:

• tasandusrühm kõnepuude ja häire ning spetsiifiliste arenguhäiretega lastele. Täituvus kuni 15 last 
• meelepuudega laste rühm kuulmis-ja nägemispuudega lastele. Täituvus kuni 10 last
• kehapuudega laste rühm füüsilise erivajadustega lastele. Täituvus kuni 12 last
• arendusrühm mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele. täituvus kuni 7 last
• pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm autismispektri häiretega lastele. Täituvus kuni neli last
• liitpuudega laste rühm. Liitpuude korral suunatakse laps tema arengut enim soodustavasse sobitus-või erirühma. täituvus kuni 4last
• sobitusrühm. Võetakse vastu keha-kõne-meele-kerge intellektipuudega, raske somaatilise haigusega, psüühika.ja autismispektri häirega lapsi. Sobitusrühmas on laste suurim lubatud arv väiksem, kui teistes rühmades, arvestades, et üks erivajadustega laps täidab kolm kohta. 

Tugiisikuga lasteaeda

Kui erilisele lapsele on tehtud piisav hulk uuringuid ja rehabilitatsiooni plaan, siis vajadusel võib sinna olla sisse kirjutatud, et KOV peab lapsele lasteaias viibimise ajal võimaldama tugiisiku. See on väga kallis teenus ja eeldab lapsevanemate igapäevast tööd ja koostööd. Tavarühma õpetajatele on see tüütu lisakohustus. Nende turvaline maailm on rikutud. Võõras inimene rühmas, ei tea, mida vaatab, mõtleb, räägib. Siin olekski vaja, et lasteaia juhtkond määraks protsessi koordineerima eripedagoogi. Aga kui eripedagoogi pole? Siis jääb tugiisik üksi ja põleb läbi. Vajab ise tugiisikut.  Isegi siis, kui ta tahaks oma tööd poole väiksema töötasu eest kui õpetaja, väga hästi teha. Kui peenemalt  väljendada, siis kaasav alusharidus on võimalik, kuid eeldab paljude osapoolte koostööd ja nõuab rohkelt ressursse. Isiklikult pooldan sobitusrühmasid. Loomulikult arvestusega, et õpetaja on saanud eripedagoogilist täiendõpet, rühmas on eripedagoog ja logopeed. Ilma selleta on läbikukkumine. Nelja lapsega rühmi (pervasiivsed häired) niikuinii ei tekitata. Pole ressurssi Nii inim- kui rahalist. Sobitusrühmas  on sageli vaja tugiisikuid. Juba laste füüsilisi eripärasid silmas pidades. Kui ikka kohal kümme last kellega toimetavad kaks täiskasvanut, siis sellest ei piisa. Erirühma õpetajad suhtuvad tugiisikutesse sallivamalt. Kui nad juba nii raske töö on vastu võtnud, siis on iga käsi ja silmapaar abiks. Muuseas, tugiisikute põud on endine. 

jätkub kindlasti kunagi...