Kärdla, kaltsukad ja galeriid

........

Reis Saaremaalt Hiiumaale - ühed võõrad mõlemad - tekitas paratamatult silmisse võrdluse.
 Saaremaa oli kuidagi omasem, moodsam ja tänapäevasem. Hiiumaa oleks ilmselt rohkem aega tahtnud.

Aga ööbimine Kärdlas oli tase omaette. Ruumi jätkus ja jäi ülegi. Perenaine vaatas meid üle ning pakkus abi. Ka õu oli meie. Internetti jätkus ja õhku ka. All baaris istusid mõned stammkunded. Oli vaikne ja väljasurnud. Meile sobis, pärast pikka turistitööd. Millised värvid!

........

Koha nime ei ütle, otsige ise, vihjeks Kalamaja. Ausalt. Ainuke puudus oli hommikusöök. Selle pidime ise lahendama. Seekord ei vedanud. Soojendatud valmistoit pole see, mille eest maksta soovin. .......

Hakkasime linna uudistama. Või noh, seda linnalaadset kohta.
Leidsime huvitavat

.........

Kui kolmandik reisiseltskonda st. kaks meist autonina Saaremaale viiva sadama poole keeras tabas mind nukrushoog. Olin jagama õppinud ja nüüd korraga jäin üksi.
Mida ma kurvastusega teen? Loomulikult siirdun kaltsukatesse.
Saaki sain ka. Kottide-kohvrite suurus pani piirangu. Õnneks.

Pildistades vanu puumaju hakkas silma midagi põnevat. Kuna Tallinna bussini aega piisavalt, siis võtsin jälje. 

Hiidlaste huumorimeel on nakkav

,,,,Kaubanduskeskuse "rõõmu osakond"

....veel rõõmsat teavet

Eriti rõõmus : valisin galeriis lemmikpildi ja palusin edevusevooru "mina olin siin" . Selgus, et fotograafiks sai fotode autor, kes lisaks veel minu kodulinna päritolu. Väike Eesti! Kahju, et buss ei oodanud ja osa rõõmu jäi saamata. Enamuse kohti leidsin kätte.

Rõõmu Osakond oli Hiiumaa loovinimeste näitus ümber Kärdla keskväljaku. Küll pankades, lilleäris, päevakeskuses, konsumis, kohvikus, kalaäris. Kunsti jätkus. Väärt ettevõtmine!
........

j

ja tuligi minna bussiga merd mõõtma

Nägemiseni, Hiiumaa - tean, et kohtume veel!