Fotod nagu meenutused, veidi juttu ka.

Rääkisime hommikul brannega pildindusest. Inimesed, kes palju käivad need ka palju näevad. Osad talletavad mälulindile ehk uuemas kõnepruugis ajus asuvale kõvakettale, osad fotoka mälukaardile. Selliste sõltlaste hulka kuulun ka mina. Mõneti on see veidi kurb, et mälu muljeid koheselt ei talleta, vaid vajab nn. salvestusaega. Ega mina süüdi pole, et märkan lihtsalt liiga palju, ka segavat ja pole harvad juhused, kus muljete ülekülluses "juhe kokku jookseb". Siis ongi sorteeritud pildimaterjal heaks abiliseks. Teistele näitamisega on teised lood. Kui mõned aastad tagasi polnud inimeste pildistamine (kas meelega või kogemata) probleem, siis enam ei julge. Väljanäitusele panemisest rääkimata. Seetõttu jääb pildimaterjal tihti hingetuks. Väga hea kvaliteediga ja nn. tuunitud-töödeldud pildid mulle erilist vaatamist ei paku. Jäägu need pildialbumite tarvis. See eest jälgin mõnuga hetkeklõpse. Hirmuga ka, kui ise mingit suurüritust väisanud olen. Ei pea ju meediafotograafid luba küsima. Või peavad?


SAAREMAA
Sõrve tipus käidud

Tehumardi kivinäod vaadatud

Bussi ootamise koht tuleviku tarbeks üle vaadatud (ootajad on lahkunud)

Maasilinnas kolatud

Orissaare tamm mõõdetud....

Kalmistul kastetud

Kiviaiad kõveraks aetud

Ajalehed loetud...

söömised söödud

.....unistuste majake valitud (ei midagi uhket)

Mustjalas kunsti kaedud

Moonaliisat imetletud

Butiiki ronitud

Võhma poes käidud (mängufilm Kertu võttekoht)...

Ilon Wiklandi modell leitud

Meres ujujat pildistatud....

Päikeseloojanguid imetletud...

Jagamata jäi palju: huvitavad õigeusu kirikud, mitmed sadamad ja meri, mis iga tunniga võis muutuda.

Sellel nädalal olin ma varjuotsija - tuulteotsija metsa ja mere piirimail. (Karl Ristikivi)