Tähtsad majad ja kohad
vaade koolimaja aknast surnuaia poole
alumise korruse kivipõrandal on minu sümboolseid jalajälgi pea kaheksa kooliaasta jagu
kell seinal pole muidugi enam see....
1993
ja 20 aastat hiljem
Lugesin eelmist postitust ja jäin rahule. Olin tabanud endale olulise. Tegelikult olen kooli ajast ja kokkutulekust varemgi kirjutanud. Püüdes üldistada ja tähtsustada ühtteist aastat elust. Seekord jõudsin juttu kerides enda jaoks "alevi kooli" sündroomini. Jällegi midagi uut.
Tuttavaid on palju, aga kedagi ei tunne... Ei mäleta, kes need read kirjutanud on. Selleni jõudsin ka. Kokku tulemine kooli juubeli sildi all annab hoopis teistsuguse tunde, kui oleks oma klassiga eraldi kokku saanud. Sellist kokkutulemist pole meil olnud. Ja ei tulegi. Keegi ei taha ka ...vist. Mina ka mitte. Näiteks kohtun sagedamini hoopiski üks klass varem lõpetanud "Sagadi Maiega". Ühisosa -see moodne sõna liidab.
Lõpetuseks
Koju sain kenasti mugava autoga maja ette. Klassivend tõi. Kakskümmend aastat tagasi ka. Kodulinn meil üks. Muidu oleksin öömajale jäänud. Majja, kus 15 aastat elasin, kust 51 aastat tagasi kooliteed alustasin ja 40 aastat tagasi lõpetasin. Räägin ju, et alevi värk.
11 kommentaari:
Väga huvitav on lugeda. Hästi tuttav tuleb ette. Ma lõpetasin keskkooli 1973, Kadrinas, nii et pole geograafiliseltki kaugel, aga see alevikooli-tunne on veel lähemal :)
Nii ilus põrand
Päevalill kirjutas eelmise ja kirjutab:
Minul lõppes sellise ühtse kooli tunne põhikooliga,keska oli 3 aastat liiga palju erinevaid inimesi,kuid jäi uhkus hea kooli üle.Lugesin just Maalehte,selliseid koole nagu teil,jääb aina vähemaks.Ja see pole aja märk,vaid meie maaelupoliitika.Alev polegi päris maakoht,aga nendestki aetakse inimesed Soome ja tõmmatakse Tallinna.
Teil on veel kõik hästi.Piltidelt näha meie ammumärgatud aja jälg naiste nägudel.20 aastat on muutnud teid ilusamateks,eneseteadlikemaks ja küpsemateks.
Missugused vead sa oma elust tahaksid kustutada?
No jumala eest, ma ei saa aru, kumb sa neist kahest seal 1993 peal oled.
Anonüümne 1: oleme kindlasti suvepäevadel Porkunis kohtunud :D ja lõpuballil Rakvere I KK
Päevelill: mul on hea meel, et väikse koolimaja põrand nii häasti eksponeeritud on. Algklassides oli seal garderoob.
Minu meelest sõltub alevist palju - kui OV suudab tekitada moodsa sõnaga "tõmbekeskuse", siis püsivad ümbruskonna külad ja talud elujõulised.
Eks see 1993 oligi alles uute tuulte keerises ja olime ju 38 aastased :P
Bianka - eks ikka see sihikindluse puudus ja eesmärkide ebaselgus
Soodoma.... veinipunane kostüüm oli ainuke, mis turult silma hakkas :D Nii et mitte kumbki kahest, arvan. kakskümmend aastat -kakskümmend kilo :D
Vau! Mina olin täitsa kindel, et sa oled see tagareas oranzi dzempiga, punase kostüümiga näitsikut mitte ei kahtlustanud ka :D
huvitav-huvitav: mina tundsin Su küll kohe ära...
hee, siis panin ikka täppi, see keskel punases kostüümis:)
Jah, Emmeliina, olin kohal nii Porkunis kui ka Rakveres ballil. Mõlemast on hulk ilusaid mälestusi. Olid ikka ajad...:)!
See oli nüüd küll üks ütlemata mõnus kommenteerimine.
Näedsasiis - ikka ei saa olla kirjutamata :P
Postita kommentaar