Teistpidi on see tööinimese paratamatu allakäik. Õhtune väsimus tuimestab mitte ainult liikmed, vaid ka aju. Üheksa tundi igapäevaselt koos kahekümne nelja-aastasega nõuab täit tähelepanu.
Ometi on olnud mitu meeleolukat nädalavahetust. Viimane neist teekond Lätti. Ma pole vabariigi ajal Riias käinud. Vanalinn, kus ööbisime selline, nagu üks vanalinn olema peab. Eriti tuledes. Giidi tõlk oli tasemel. Kindlasti kirjutan sellest pikemalt. Kunagi. Järgmise päeva veetsime Võnnus. Õigemini lossides. Ka sellest kirjutan kunagi.
Täna lisan ainult ühe meeleolupildi. Blogisõpradele. Veendumaks, et ikka olen rõõmus! aa, veel üks tore kild eilselt sügismatkalt:
Õpetaja Tiiu: Mida teevad laste jalad, kui porilombid teel vastu tulevad?
Oletatav korrektne vastus oleks muidugi lompidest mööda astumine.
Mirtel : Plärts!
Õpetaja Tiiu: Mida teevad laste jalad, kui porilombid teel vastu tulevad?
Oletatav korrektne vastus oleks muidugi lompidest mööda astumine.
Mirtel : Plärts!
6 kommentaari:
Nii, nagu sina oled meid unustanud, nii unustame varsti ka meie sinu :)
Blogisõbrad
tõid kaasa selle sarvilise?
sokku ei lubatud bussi, arvati, et mul juba 1 on :D
Bianka, mäletan kaamost, kukupaid, ninataga, toompead, algarvu ja veel ja veel ;)
Jah, kui meenutada, siis tõesti ka mina mäletan, et nad olid, aga ega ma nende unustusse vajunud blogisid ju üle ei loe. Ja kui keegi neist ongi uuesti kirjutama hakanud, siis ma enam ei oska seda oodata ega vaadata ;)
Hiljuti märkasin, et Voldemar-August oli ka jälle kirjutanud, aga kuna ta pika vaikuse tõttu oli nagu võõraks jäänud, siis ma enam kommenteerima ei hakanud.
Mis tuttav sarviline, käisin ka teda suvel sügamas :)
eks ma ikka kirjutan kui muidu ei saa :)
Tegelinski - see oli tõesti üks kummaliste kujude kohtumispaik, otse meie ööbimiskoha akna all
Postita kommentaar