Kes või mis on "juuksurjänesed"?

Vastust küsimusele  läksime saama selle aasta viimasesse öömuuseumisse. Kunstiülikooli magister Kätlin Leokin oli enda magistritööst teinud lühikese, tunnise kokkuvõtte.

Ilu teema on naisi alati huvituma pannud. Mehi ilmselt ka. Seekordne lektor viis meid fotode abil 19 sajandi lõppu ning tõi siis pikkamööda poisipea aega. See tähendab meeste petmise aega, mil "naturell" hakkas tahaplaanile jääma. Nagu ikka, tulid kõik pahed linnast ja nagu ikka, tööstusrevolutsiooniga. 

Enne seda oli jalake siivsalt kaetud, dekolteed lubasid endale loomulikult ainult suurilmadaamid. Koos kääridega juustesse purunes igavesti meessoo müüt naisest, kui mehe pärisosast, mille loomisel mehed aastasadu vaeva olid näinud. Korsett ja juuksed prügikasti - ning midagi muutumatut olime kaotanud ainult mõne aastakümnega.

Kindlasti on teilgi pärandalbumis pilte vanaemadest või vanavanaemadest, kus naised lihtsas, kurguni kinninööbitud kleidis, juuksed kinni ja pilk tõsine. Ei mingit iluravi ehk neiu maalt. 

Pildil minu emaema 18 aastasena, 1913 aastal. Vanaema, kes suri 1994 aastal polnud kunagi juukseid lokkinud, rääkimata värvimisest. Minu meelest puudusid tema käekotis huulepulk, puudritoos ja lõhnaõli.

Ajad muutusid. Vanaemal talus polnud pildistamiseks aega.

Küll on muutuste tuules järgmine pilt, kus vanaema ämm st. minu ema isaema koos noorema poja ja miniaga. Aastaarvu pole, aga pakuksin 1930, mil vanavanaema seitsmekümnene. Pilt on tehtud Tartus, kus noorim poeg sõjaväelane ja tema naine ohvitseriproua.

ja veel üks ajakajaline ehk minu ema enda onu ja onunaisega Tartus 1933

ning ema vend, kes Tartusse onu juurde progümnaasiumisse  pandi

Rohkem mul sellest suguvõsast ennesõjajärgseid pilte pole. Vanatädi albumid jäid Tallinna põlemisse. 

Aga nüüd tagasi loengu juurde. Nagu need minu valduses olevad  vähesed fotod näitavad, sai selgesti eraldada linna ja maanaiste välimust . Ega siis poisipead kohe kahel käel vastu võetud. Pärast "ilmasõda" näis kõik tavatu normaalne. Kui sõja ajal näisid paksud kulmud kardinasoengu all OK, siis pikkamööda hakkas koos päevitunud nahaga moodi tulema punane huulevärv ja kitsad kulmutriibud. Mis moodi tulema, lihtsalt hakatigi huuli värvima. Peale sõda polnud ju vabadusega midagi muud peale hakata, kui pidutseda ja rõõmutseda. 

Fläpper, ehk vabameelne naine 20-ndatel aastatel - mnjaa, tundub ahvatlev. Pikk sigaretipits, sirge kleit, loomulikult lühike poisipea koos pottkübaraga ning keermega tulipunane huulepulk. Ja küünelakk! 

30-ndate sakiliste servadega kleidid ja kübarad nõudsid korralikku soengut. Polnud nii, et surud lätu pähe ja juuksed on nigu on. Eiiii! Ikka juustelahk sirgeks ja vasakule ning lokikuhi ka. Ja nii algaski juuksuritööstuse kuldaeg. Ja mitte lihtsalt nii, et käärid kätte ja oledki proff valmis. Isegi kool oli olemas ja juuksuritöö käsiraamat. Õppuritel polnud vaja karta töötuksjäämist, sest juuksurite -habemeajajate põud kummitas nii Tartus kui Tallinnas.

Muuseas, 30.ndate alguses  oli Tallinnas 50 juuksuriäri, Tartus 12 ja nende arv suurenes pidevalt.

Maal lõigati ehk pügati päid kodus. Veidi osavam pereliige tegi seda kääridega. Poiste pead pöeti nn. nulliga paljaks. Juukselõikusmasinaga. 

Eks neid tööriistu ilmus üha juurde. Pildil loengupidaja kaasa võetu, unikaalsed esemed tema isiklikust kogust. Föön ja lokitangid tekitavad veidi külmavärinaid

.....

Lühike soeng nõudis lokki. Alguses peadligi vesilaineid ja hiljem üha suuremaid rullisoenguid. ka juuste pleegitamine või punaseks värvimine sai hoogu juurde. Juuksuritöökodadesse jõudsid keemiliste lokkide tegemise aparaadid. Mnjaa, isegi voolu tugevust sai skaalal valida. Nii et ohtlik harrastus see ilu.

Reklaamid ja käsiraamatud  olid kapitalismikese kaasnähud.   Ühe kaas tundus tuttavana. Sellepärast pühkisin kodus tolmust puhtaks ja siin ta ongi. ...

Tänapäeva naine.1932 Koguteos igale naisele. 

Peatükk: kuidas jään ma ilusaks ja nooreks?

...tahtejõu ja püsivusega ning tarviliste teadmiste varal. Mõned neist, mida raatsin jagada

1. et ära tunda, kas seep on hea või mitte, seks võetagu väike tükike seepi suhu - hea seep ei tekita keelel kipitust

2. kuivatades ei tohi pühkida palgeid ülaltpoolt alla, sest see soodustab rippuvate palede tekkimist

3. kortsude vastu soovitatakse näonahk ööseks katta saia-piimapudruga kusjuures puder öö jooksul ei tohi kuivada

4. kreemi asemel, mis on väga kallid, võib tarvitada rõõska koort, mis jäetakse sinna kogu ööks

5. Toit on inimkehale sama, mis masinale kütteaine paraja hulga kütteainega töötab masin kõige korralikumalt. kerge sõiduga masinat pole vaja kütta äärmuseni

6. Noorik, kes kasutab raskemaks tööks teenija abi ja talle jääb tolmupühkimine, lillede kastmine, kuldkalakeste toitmine ja kaks korda päevas mõnusasti jalutamine  vajaks tarvitamiseks 2455 kalorit. 

7. Ameerika prouade salenemisnipp: päevil, mil käid kohvikus, loobu lõunasöögist

8. Vanadel naistel on väga sageli paksus tingitud hoolimatusest

ja nii edasija nii edasi. Eriti meeldib mulle kuldkalakeste söötmine. 

Lõpetuseks pealkirjaküsimuse juurde. Juuksurjänesed on nn. mustalt töötavad juuksurid, kes ei maksnud riigimakse. Kuna juukslatele olid kehtestatud ranged tervishoiu- ja töökaitsenõuded ning piiratud lahtiolekuajad, siis hakkasid katusekambrites tegutsema juuksurjänesed, kes pakkusid oma teenuseid odavama hinnaga. Ei ole midagi uut siin päikse all, eks?

Tudu muuseumist leidsin teemaga haakuva  kasti...(vot selline lõikur oli vanaemal ka)