esmaspäev, 22. juuni 2009

Tähtsa Tüdruku Juhtum

Tõuse üles ja läheme ära,

Kaste langeb ja märjaks saab maa.
Tõuse üles ja läheme ära,
Kauem siia me jääda ei saa.

Võta kinni kui tahad veel kaelast.
Võta sõrmedest, hoia veel käest.
Aga ehted mis kadusid kaelast,
Ükskord tagasi küsid mu käest.

Tõuse üles ja läheme ära,
Kauem siia me jääda ei saa.
Öö on lühike, hilja või vara,
Juba enam aru ei saa.

Võta kinni kui tahad veel kaelast.
Võta sõrmedest hoia veel käest.
Aga ehted mis kadusid kaelast,
Ükskord tagasi küsid mu käest.

Tõuse üles ja läheme ära,
Kaste langeb ja märjaks saab maa.
Tõuse üles ja läheme ära,
Kauem siia me jääda ei saa

/Hando Runnel/

See Justamendi tuntuks lauldud laul tegi laupäeval silmad märjaks. Sellepärast, et lauljaks tütarlaps, kes juba (alles) kümme kuud mu kaasteeliseks olnud.


Mullu mõtlesin, et tükk aega sinna koolimajja pereheitmisele asja pole, aga võta näpust. Juhus tõi minu ellu järjekordselt üllatusi. Piilusime lapselapsega rõduäärest tseremooniat ja nentisime, et koolipapa kõned on jälle pikemaks veninud. Ja tüdrukute kleidid jälle lühemaks. Poiste juuksed ka. Tublimaid pärjati ja tõsteti esile, nagu aktustel ikka. Või on neile sündmustele juba mõni teine nimi pandud. Tähendab ju sõna "aktus" pidulikku koosolekut, mille mina heameelega lahku kirjutaksin: koos olek /olemine/


Pärast küpsust tõendavat dokumenti kõneles minister. Nii vinge kool siis. Hästi kõneles, soovis, et peojärgse hommiku politseikroonikas poleks ühtegi musta uudist.

Õnnitlemine-lilletamine tuli koos tihevihmaga. Paljad õlad ja õhukestes sukkades jalad olid kananahakaetud. Põgeneti koolimajja tagasi. Veidi üle saja lõpetaja, õpetajad ja vist viisada õnnitlejat. Ei olnud tore, aga ilma ei saa tellida.

Pärastine koduõuepidu läks korda tänu tegijate ja olijate optimismile. Ikka nii, et suure saju eest katuse alla varju ja vihma lakkamisel murule mängima. Õhtune lõkkeõhtu saabus juba koos päikesega. Põhku pugesime pärast keskööd.

Tunnistusega pärjatu viidi punase "kabrioletiga" klassikaaslastega koos pidutsema. Katus maas ja puha. Kõik oli popp ja noortepärane! Poeg 1 ja Poeg 2 väärisid peokorraldamise auhinda.

Ja selle õhtu Kõige Tähtsam Tüdruk pidas meile kauni tänukõne.


/pidupilte tuleb veel sinna pildistamise kohta/

5 kommentaari:

Bianka ütles ...

Õnnitlused kõigi tähtsate sündmuste puhul! Elu lausa keeb sinu ümber. Vaadates graafikut, ei ole vaibumist märgata. Naudi jaaniaega ja suve täiega! Sügis tuleb nagunii.

helle ütles ...

Biankaga sama meelt - elad lausa keerises. Kõik ilusad asjad on Su juurde tulnud, pead ja oledki hea inimene.
Õnne ja ilusat suve!

osaline ütles ...

hii! meie põnn ka 1,5 pildi peal!
tähtsa tüdruku tunnen ära. teda oli õnne etendusegi vaheajal kohata.

ja et ikka oli orkester. jõudsime kaasaga veendumuseni, et ega sinna rõdurahva selja taha midagi muud peale maki ikka mahtunud :D

oli küll ilus aktus, ainult saalis istujatele oleks üht-teist ette heita. tore, et tuttavatele kohta hoitakse, aga kas seda tuleb rea taga otsas teha? nii, et mitteteadjad 10x aktuse jooksul terve rivi vahekäiku kupatavad ja siis jälle tagasi ronivad, sest koht pole vaba. ja kui siis kallis tuttav tuleb, otsustab ta varsti, et on parem väljas. meie ees toimus tõeline virgutusvõimlemine :(

Emmeliina ütles ...

kuidgi läheb tõesti nii,et lapsed tahavad mind igale poole kaasa :D

Naudin tõesti ja loodan, et teie ka. Peaasi, et kirjutamine ei ununeks.

osalisele: 1,5 põnni leidmine eduliselt lõppenud:))))
Ah, et saalis toimusid siis sellised lood. Mullu tuli koolipapa poole kõne pealt üks tädike esimesse ritta ja hakkas siis kõva häälega oma teistpoolt istuma kutsuma.
Tänavu olid ka mõned mobiilihelinad kuulda.
Võib olla peaks külalistele ka prooviaktuse korraldama :P

HelveL ütles ...

Oi, õnne, Emmeliina!
Naudi!
Rõõmustan koos Sinuga!