Kroonika, kroonika...tuult kroonib

Suur suvi on käes. Juuni on meid märkamatult maha jätnud ja kalendrileht keeramata. On olnud kena ja kiire aeg. Fotod on need, mis sellest kulgemisest märku annavad. Olen vahest mõelnud, et miks see märgi maha panek mulle nii oluline on? Võiks ju lihtsalt kulgeda. Samas, miks juba ammustest aegadest päevikuid peetakse? Naised ja tütarlapsed on ilmses enamuses. Mehed peavad kroonikaid. No vähemalt vanasti pidasid. Ju on siis minu "anima" ja "animus" veidi nihkes, et  täna pigem kroonika.

PISIPIIGA LASTEAIAPIDU
Minu väike lapselaps käib Waldorfkallakuga lasteaias. Seal, kus  kunagi ammu mu nooremad pojadki. Nende liitrühmast saadeti kooliteele kuus suurt sõpra. Peole olid palutud kõik.

"Piibeleheneitsi" tegelased

Seni veel kõige noorem

RAKVERE LINNA PÄEVAD 8, 9, 10 juuni

Seekordsed Rakvere linna päevad olid peale kaht vahelejäänud aastat oodatud sündmus. Kõigepealt pettumusest: Raamatulaat, koos meeldivate külalistega oli maha maetud. Kulude ja tulude tasakaal... nagu nii mõnelgi teisel kultuuriüritusel. See eest panustati deviisile: terves kehas terve vaim ning ööjooksule oli kogunenud pressi andmete järgi osavõtjaid kuue tuhande ringis. Pealtvaatamine haaras kaasa küll. 

Pildile pressis ennast Põhjakonn Põhja keskusest. 

Laupäevahommikune põnnide paraad, ehk "Pinnide pannide apalaat" nagu teadustas pea kolmeseks saav  tehnokraadist vennapoeg 2, läbis linna oma tuntud headuses. Meil oli vanaisaga kandev (õieti lükkav ja juhtiv roll). Väiksele preilile rahvahulgad ei sobinud ja nii pidi vanaisa temaga hiljem koju varjuma.

Kuna linn ennast metsapealinnaks nimetas, siis polnud väga keeruline põnnile kõrvad pähe kasvatada, et siis h(t)ardunult venna tehtud muusikat kuulata

 

Rakvere Ametikooli bändi "Teine amet", kus oma lugudega tegi ilma vennapoeg 1. Kui muusika ikka enda sees ja tahab välja tulla, siis pole noorel mehel parimat väljundit kui laule luua ja laulda.

Pildikesi laadalt

Kahel sündmusel kirikus käisin ka. Kammerkoor "Solare" oma kuuldud headuses ja kiriku lipu pühitsemine. Ja muidugi Pika tänava laat rahvamassidega nii laupäeval kui pühapäeval. 

Kõige harivam oli ekskursioon mööda linna puumaju. Juhatas meid Kaja Visnapuu. Laulsime kenasti linna vanima lasteaia (nüüdse lapselapse lasteaia) ees Arvo Pärdi "käin juba lasteaias, ei ole väike ma", kuna Pärdi ema seal ammustel aegadel kasvataja oli. Nii 60 aastat tagasi. See kõnd oleks väärinud pikemat lugu, aga ega ma mõni ajakirjanik ole. 
Kokku võttes: 
Linnas viibijale mõnus, aga kui poleks osa võtnud, poleks ka millestki olulisest ilma jäänud.


PÄIKESEPOISI SÜNNIPÄEV 18 juuni

Päiksepoiss, ehk vennapoeg 2, kes sündis kolm aastat tagasi päiksetõusuga, tõi kokku kõik mu neli lapselast. Üks kümnene, kaks kolmest ja noorim mitte veel aastakene. Huvitav oli vaadata iseloomusid ja iseloomukesi  - oskusi ja käitumist. Kui on ikka kodumuru ja päikesepaiste, siis mis veel lapsel vaja. Jalgratast ja oma lille kindlasti.

Ja võimalust loominguga tegeleda, et kui kunagi suur venna kivil istub ja ainult pilli tinistab, ei pea pisike ennast väsinuks töötama...

KVALITEETAEG LAPSELAPSEGA

Pealinna preili oli oma laulud ära laulnud ja lubas endale puhkuse provintsilinna lähedal. Algselt meenutas tema saabumine printsessi viimist seltskonda. Vanaema, kuidas sul nii palju tuttavaid on. ja kõik nad teavad mu isa. Ja kõik nad ütlevad, et ma olen tema nägu! Käidud sai nii raamatukogus, suve alguse pargilaulmisel, Zenja Fokini moešõul, kalmistul ja kaugematel sugulastel ning kokku kolmel jaanitulel. Sai tehtud küpsisetorti ja küüslaauguleibasid. FB konto ka. 

omapärane ja mugav valla raamatukogu siseõu

Keegi ei lähe koju enne kui esinduskohas kohas pilt tehtud

Üks kolmest jaanilõkkest

Sai vaadatud vanaema lemmikpilte ja loetud üks luuletus:

Sa ei ole kellestki parem.

Sa ei ole kellestki halvem.

Sulle on antud maailm.

Näe, mis seal näha.

Hoia seda, mis on

su ümber, hoia, kes kõrval.

Kõik olendid omamoodi

on naljakad.

Kõik on õrnad.

(Doris Kareva)

Enne lahkumist sai taevasse läkitatud üks soov

Nii ta läkski...







Nagu näha, on tükk tühja ruumi veel ees ja ootab tagantjärgilugusid

Kes näppas Anneli järve?

Pealkiri oleks naljakas, kui lugu poleks tõsisest tõsisem. Aga alustan algusest.
Kui köha keset Eestimaa kaunisilma kimbutab, saab abi põdrasambla teest.
Põdrasammal ei ole tegelikult sammal, vaid samblik, Islandi käokõrv

Meie samblametsad on ikka mere poole. Teejuht otsustas kasuliku ja meeldiva ühendada ja võttis suuna Palmse poole. Mõisast mööda Ilumäe poole ja Muikelt metsa. Veidike erimeelsusi sambla identifitseerimisel, telefonikõne Sagadi tarkadele ja saimegi kotid täidetud.




Islandi käokõrv. Meenutab minipõdra sarvi


Kauba peale tahtis Anneli mulle näidata imekaunist metsajärve, mida ta oli möödunud aasta sügisel kohanud. Kena liivarada viis autot edasi kuni....Puude vahelt, kus pidi veepeegel vastu sinetama, ei paistnud midagi.
Ja mulle tuli meelde kodus lahti jäänud arvutikoht: Muike järv jooksis veest tühjaks, mida ei jõudnud lugema hakata.


See siis pidigi järv olema.
Hiljem järge ajades sain teada, et järv lihtsalt murdis paisust läbi ja kihutas koos kaladega mere poole. Põhja jäi alles nire, mille nimi Võsu jõgi. Kui kalamehed lähenevast ohust teatasid, ei võtnud keskkonnaamet midagi ette.

Selline ta võis varem olla

Palmse paistab






See on ilmselt nüüd veevaba astmestik





Fakte Muike järve kohta , mida õnnestus leida:
Lahemaa Rahvuspargi territooriumil asub kolm Oruveski paisjärve: Reooja, Ojaveski ja Muike
Muike paisjärv, 9 hektarit, kaldajoone pikkus 3499m
Järv rajati Võsu jõele aastate??? eest
Nõukogude ajal kasvatati seal karpkalu
Väga hea kalastamiskoht

Keskkonnameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti sõnul looduskatastroofiga tegemist pole, sest suur hulk kalu läks allavoolu ja jõudis järgmisesse ehk Laviku paisjärve.
"Eelmise avarii järel taastus järv päris kiiresti, eks nüüdki jääb väikseid kalu sinna sisse ja need panevad aluse uuele populatsioonile," kõneles ta ning lisas, et kui kalameeste huvi on suur, siis võib tulevikus ju näiteks keskkonnainvesteeringute keskuse toel sinna kalu asustada. (uudistest)

Mis maa see on, kus järved lihtsalt kaovad?  Isegi rahvuspargist.

"Hullumaja suvepäevad"

Eile kutsuti mind hullumajja. Õnneks küll ainult läbimängule.  Spiel oli mõjuv. Oleks võimalust ja raha vaataks - kuulaks veel vähemalt korra. Siis rohkem teksti mõjusust ja katsetusi enda peal.
Pärast eilset sain juba veidi aru, miks ma psühhodraama kursusesse kahepoolselt olen suhtunud: üks osa minust on Uudishimu ja teine on Hirm. Seni on viimane peale jäänud.
Praegu tegelen hulluarsti lausega (ei pretendeeri sõnasõnalisusele):
Mis sa teed?
Vastaja: Mängin iseennast.
Doktor: Ole siis andekam.

Nagu olen ennegi öelnud pole ma mingi teatrikriitik, et hinnanguid anda. Lihtne inimene, lihtne vaataja. See, kes katsetab omal nahal ja naha all. Et kas kõnetab või mitte nagu moodsas keeles öeldakse. Meie aja rahvas nimetas seda liigutamiseks. Või loksutamiseks. Ühesõnaga loksutas ikka väga. Lisaks on teater saanud uue näitleja: nimelt proua Kägu. Väga kohusetundlik ja lavastaja ettekirjutusi täitev. (Urmas Vadi enda sõnad) Olevat kenasti trupiga ühel ajal lõunal käinud ja õigel ajal uuesti kukkuma hakanud. Eile õhtul tegi ta seda jälle. Mitmel ja õigel korral.

Lisan väikse pildiseeria


Kell 19.09 saabus esimene klient. Koti suuruse järgi otsustades on ta asja tõsiselt enda kätesse võtnud. Suurrätik, vihmamantel ja suurem kogus sääsetõrje vahendit
Algab 800 meetri metsajooks. Pakett sisaldab lirtsuvat maad, libisevaid kive ja vikatiga mahalöödud käsivarrejämedusi putketüükaid. Teraapia toimis veel tänagi. 
Tasuta õpetus: lindude laul tuleb otse eetrist st. metsast. Ära seda kuulama jää, muidu võid ülespoole vahtides ninali kukkuda. Sääsetõrje vahend kanna peale enne kui autost nina välja pistad. Sekund hiljem oled lootusetult hilinenud.

Silte on palju. Lugemiseks seisatu.




Ohud teel. Nii. Kohal. Pildistatud vastu valgust. Tegelikult on majal katus ka.
üks ütlemata üksik tulp

eile veel ei avatud

üks ütlemata üksik kullerkuppHullumaja ehk mängu paik

Mängu lõpp - ase jäi järele (millegipärast tuli neid fotokast kaks ja teine ei tahtnud kuidagi minema minna)




Kliendid lahkumas. Kell 22. 40

Mängu lõpp

Täna leotan valgeid teksaseid ja tossusid. Milleks mudasse valged? Nu ma mõtlesin rohkem, et puukide tõrjeks.

Igaks juhuks panen lingi ka, kuid niikuinii peate mind veidrikuks: http://www.rakvereteater.ee/teater/lavastus/hullumaja-suvepaevad-vaino-vahingu-ainetel/

kuigi mängukava internetti ilmudes olid kõik 11 etenduse piletid läbi müüdud.
Aga kui keegi mu blogi lugejatest sinna teel, siis veel üks viide http://www.virumaateataja.ee/864194/saased-rokivad-hullumaja-suvepaevadel/


Aitäh, see oli VÄGA HEA!