Keegi ei suuda väita, et vanus on ainult number. Ei, vanus on ikka vanus ja vanadus on ikka vanadus.
Püüan võimalikult palju aega Väikeses Maarjas veeta. Lihtsalt 97 ja poolene ema vajab poputamist. Vahepeal oli juba teine teki alla pugenud millega ma leppida ei suutnud.
Hakkasin siis söögimajandusega tegelema. Eks see ole omaette täpisteadus, sest tooraine tuleb libeduse kiuste koju tarida. Õnneks on alevis kolm korralikku pood: Konsum, Meie ja Gross. Enam vähem kilomeetri raadiuses ema majast. Libedus oli muidugi suur takistus, aga kõnnikepid abiks ja seljakott seljas. Vahest käisin jalutamise eesmärgil kaks korda.
Hommikuti magab ema kaua. Minul läheb uni ära, aga kuna oleme eraldi tubades, siis saan paberlehti lugeda või telefonis kolada. Umbes kümne paiku on mul laud kaetud. Menüüs kas omlett singiga (sibul, tomat , juust); kodujuustu salat (muna õun, kana), täistera kaerahelbepuder, jääsalat (tomat, fetajuust), vahest lihtsalt võileivad pasteedi või heeringaga. Söömine kestab meil tunni vähemalt ja kõrvale vaatame Terevisiooni.
Hiljem helistan Naabrinnale (75), kes üle ukse tuleb. Meenutame vanu lugusid ja klatšime vanu tuttavaid. Ema eriti hästi ei kuule, aga üldiselt ütleb sõna sekka. Kui Naabrinnal jalad väga ei valuta või on soomekelgu ilm, siis läheme temaga alevisse poodidesse.
Lõunat teen vähemalt paariks päevaks. Aasta alguses tõi teine naaber pool kõrvitsat. Kõrvitsa-püreesupp on mu lemmik. Peekoni ja seemnetega. Teine lemmik on kanasupp. Mulle meeldib kui ei ole sees mingit makaroniollust. Alati võib keeta kartuleid ja süüa näiteks heeringaga. Naabrinna vüllab suvel maal igasugu mökse, mida saab kõrvale võtta.Kuna hommik on hiline jääb lõuna nelja-viie vahele.
Magusaks maitsestamata kohupiimapasta ja sügavkülma marjad või õhtul lihtsalt tee ja küpsised.
Kui emal hakkavad Vaprad ja ilusad lähen enamasti veel korraks välja. Siis saab allahinnatud toidule pihta. Näiteks kartulipuder, vinegrett vm.mida ise ei viitsi teha. Ja muidugi õlu (minule) vahest 0, vahest mitte. Vahest vein ka. Ega ma mõni karsklane pole.
Kui ema pärast AK-d oma tuppa magama või lehte lugema, siis helistan Tenerife brannele või Kalamaja brannele.
Selline rutiinne talv.
Kultuuri ka.
5 jaanuaril toimus Rakveres Virumaa kammerorkestri kontsert. Õnneks jõudsin bussi peale ja taksoraha jäi kulutamata.
11.jaanuaril oli Väikeses Maarjas Pasunakoori kontsert. Ilm oli jube näss, sadas mingit lume moodi ollust. Tavalise 20 minuti asemel läksin Seltsimajja 40 minutit. Aga see oli seda väärt. Kirjeldamatult vahva ja saal pilgeni täis. Ega mul enam peaaegu vanu tuttavaid pole. Mõned tered saan ikka öelda vanadele õpetajatele.
Eile olin jälle Rakveres. Riigigümnaasiumi noored ja õpetajad olid kokku pannud Mamma Mia lavastuse. Jälle oli ilm kohutav, aga ikka võtsin ennast kokku. Kuigi kõnnitee oli täiesti hooldamata - jää peal värske lumi, olin endaga rahul, et ei maksnud lõivu edevusele vaid kasutasin ikka keppide abi. Muuseas, need Aaltoneni saabaste plastmassist jäänaelad (need mis välja käivad) ei kõlba kuhugi. Ainult korjavad lume taldade alla.
Nüüd naudin kodus filmide järelvaatamist (emal on Elisa ja see pult on mulle raketiteadus.) Ah jaa Maarja saunas käisin ka. Pilet maksab sellest aastast viis raha. Ikka päris puudega keris ja vihtlemine ka. Uue, õigemini vana juuksuri juurde panin ka aja kinni.
oi seda tuli kogemata kaks, aga noh
Nüüd sai vähemalt blogitud. Eks mõnikord jälle.
