Täna

 Selline õpetajate päeva lugu

mis tegelikult kedagi ei huvita, aga igav on ja sügis tungib tuppa.

 Olen enda lapsepõlve kääridega lahti lõiganud ikka nii ja naa.

Tänane õpetajate päeva lugu on minu vanaisa, Eduard Kuntori mälestuseks

Kui olin neljane, ja vanaisa meile tuli, siis olevat laulnud talle kõik need seinakrapist kuuldud teosed. Tema olevat ainult vangutanud pead.

 Eduard oli Kuntorite perepoeg, kus otsustati, et vanem poeg saab talu, aga teine saab hariduse,

Nii oligi, Eduard läks Jäneda põllutöökooli  ja pärast seda õpetajaks  Eduard oli õpetaja ja Anita pruutikekooli õpilane9)).

Vanaema Anita (nimi nagu laul) oli kohaliku Ameerikast tagasi saabunud edumeelse Adam Tepp tütar. Arvan, et Adami naine Marie ikka sünnitas Eestis enda kaks tütart ja siis jälle tagasi.  Ja siis ostis Adam mõisa koos maadega,  Ja loomulikult ostis tütrele  väimehele talukoha. 

Mõisa Häärber polnud suur, aga minu isa sündis seal. Sellest ongi legend, et mina ka mõisniku lapselaps. Loomulikult võõrantati jne. hooned, aga mulle jäi see külge.

1932 sündis minu isa Lennart, kui nende esiklaps mõisa häärberis

Kurblooline jutt sai lõpu et Adam ikka jättis oma  väga haige naise  Marie st kahe tütre ema maha  Kuntorite tallu, seda meenutas mulle minu ema0 ja läks nn, mustlase liisu juurde, kus oletavasti sündis vähemalt üks laps.

Mina pole Adamit näinudkuigi oleks pidanud, aga ju siis ta meie kodus ei käinud

Kuntorite järelejäänud talu nõuka ajal

ega siis hobusetalle maha lammutatud ja mina totuke ei teadnud sellest midagi. Hobused tulid õhtul kaevu äärde künasse jooma, see oli mu lapsepölve pilt. Eks ma veidi kartsin ka, aga siis nad läksid enda lahtritesse ja kui tohtisin sinna hiilida ( ütlesin et lähen kempsu pissile) Nad st. hobused olid nii suured ja nii sõbralikud. 

Vanaisa loomulikult enam õpetaja polnud. Huvitav, miks tema vanemad, Jüri ja Ann arvasid, et Eduardil see õpetajasoov.

Tean, et teda seal patareis peksti ja tean, et peale seda ta hakkas jooma. Nii räägiti, mina ei saanud midagi aru.

Ma ei tundnud enda vanaisa, olin 20 kui ta lahkus

Mäletan ainult tohutut ängi Tallinnas kui ootasime minu isa (neljakümne aastane) surma. Ja siis tuli vanaisa ja ütles: Päikesepoiss on surnud

Ja kui keegi loeb ja mõtleb kaasa Määri mõis – Vikipeedia

armas doktor avita

 andke mulle andeks kõik mu taevase kaitsjad ja jõud

Panen siis ennast tuttu ja äkki hakkab PEAS KEERLEMA

Elu pettsus on, mis kestab päevast päeva

 ja nii kogu luuletus

Mõtlen, et Puškin, aga ei tundu õige. Tean, et kirjutasin selle kooliaegsesse märkmikku jne. 

tuli uni ära ajada ja ennast püsti ajada ja kokku võtta.

 Elu pettus on, mis kestab päevast päeva.

Sellest ongi tingitud ta võim,

et ta oma raske, karmi käega

võlusõnu kirjutada võib.

Ütlen alati kui silmad sulen:

"Oh, et miski ikka erutaks!

Elu pettus on kuid temast tulev

rõõm teeb vahel vale ilusaks.

Pöördu näoga vastu taevast iidset,

küsi kuult, ta sinu saatust teab.

Taltu, surelik, on palju liigset,

mida tõdeda ei ole hea."

Toomehelbetuisk on nagu sõba,

kattes kõik, mis tundus tülkana

siis, kui reedavad su ebasõbrad,

juhuarmukesed hülgavad.

Hellitagu südant õrnad kõned,

või kui nuga löögu võõras keel,

olen juba pikad aastad mõned

valmis kõigeks, mis mind ootab eel.

Külm on kõrge taeva hele sära.

Tähelõõmad rinnas lahtusid.

Keda armastasin, läksid ära.

Kõige lähemadki lahkusid.

Naeratades vaatan ehatulle,

kuigi jälitab mindvaen ja laim.

Tänulikuks, maailm, jään ma sulle

kõige eest mis sinu käest ma sain.

Sergei Jessenin

Pidi ikka noorel plikal maailamavalu olema.  Homme uurin, kes tõlkis

Projekt läks vastu taevast

 Miks?

 Sest ma polnud järjepidev. Kohe  kui igapäevarutiinist väljusin ei tulnud enam midagi. ja hiljem ,koos vihmadega langesin sügismasendusse. 

Aga enne seda oli kultuur. Kõigepealt 11. septembril Rahvusmeeskoori kontsert uuel väljakul Rakveres. 

Mina ei oska niimoodi kirjutada, aga Rasmus oskab. Sellepärast katkend tema FB-st

Sügisene salajane nägu, mis vargsi juba piilub näitas teed uuele väljakule, mille kardetud kõledus täna välja ei paistnud. Meistrite kahekõnevaip rullus üle platsi kuulajateni ning haaras nii, et korraks ununes kõik igapäevane. Isegi laps, kes ootamatult avaldas soovi tulla (väikene "süü" on siin ka vanaema Liinal), istus tavatult rahulikult ning kuulas ja telefon jäi taskusse.

Seal ridades on ju mu sõbrad! Need kellega koos on ajalugu juba kohati rohkem, kui kümneid aastaid. Just need, kelle käe all ma ka ise - ja iga kolme nädala tagant varahommikul sõidan, et proovida ja hiljem näidata.

... Aitäh!

Olin veidi närvis, sellepärast tahtsin varakult istekoha hõivata. Teised tahtsid ka. Tänu Kalamaja Brannele suundusime esiritta. Mina arvasin, et ehk on need kohad prominentidele, aga ei mingit silti. Aga Tema võttis kätte ja lihtsalt kulges. Nii saime kaks kohta endale ja kaks Rasmusele ja Mannile.

Manni oli küll veidi häiritud, et mõned Veljo Tormise laulud tema jaoks liiga valjud. õnneks tasakaalustasid seda Arvo Pärdi teosed. Õnneks oli mul kava telefonis. Nii möödus see tund.

Kui viimane pala kõlas märkas tähelepanelik kuueteistkümneline: Vanaema, sul on lausa pisarad silmas. Jah, see on nii ilus.

Väljakuga kaasnes üks apsakas. Väljaku kate pidanuks mustrilt meenutama klaveriklahve, aga paraku on tegemist suvaliselt laotud triipudega. Õnneks märkasid seda ebakõla mitmed muusikud. Ja muidugi Rasmus. Tsiteerin teda: Rakvere Riigigümnaasiumi tagahoovi ehitati üks tore plats. Plats on iseeneset äge. Platsil on ka klaveri klahvide imitatsioon. Hea ja oluline õppetund sellest miks insener peaks ka loovainetega tegelema. Üks kommenteeria arvas, et kaks meeskonda hakkasid kahelt poolt tulema. Kui kokku said, siis improviseerisid.

Õnneks tehakse töö ümber. Aga miks tagahoov? Sest gümnaasiumi peasissekäik hoopis teisesl pool. Ka mulle pole see pruuni värvi võõrkeha kunagi meeldinud.

Rikub täielikult Kotli projekteeritud Rakvere Gümnaasiumi hoone, mis kaunis, hele ja ikka nagu tõeline kool. Kuigi praegune linnavalitsus nülgis koolilt gümnaasiumiosa ja muutis kooli nime Vabaduse kooliks. Nii on siis väljakul Vabaduse kool ja Ukuaru muusikamaja. Küll nad ikka jaksavad :(

Järgmisel päeval programm jätkus. Rakveres on ainult 1 koht kuhu tasub minna. See on Pika tänava galerii. Järgmisest aastast nad lõpetavad, sest praeguse linnapea sõnul Telehommikus hakatakse edaspidi inimeste silmadele näitama kaasaegset kõrgkultuuri. Ukuaru seintel.

Reedel aga saime lõbusalt muiata ja nautida. Kes viitsib võib FB- st vaadata. Margus Bambergi näitust ÖÖtöö.

Õnneks tuleb sel aastal veel sügisnäitus. Ehk midagi jõuab veel.

Tegin õuepausi. Ilm ei ole muidugi minu ilm. kannatasin ära. nüüd puhkan veidi ja õhtul kirjutan jälle

Ühesõnaga 11.sept. oli veel kontrolli all, sest nagu ikka kasutasin poes odavtooteid. Mingid vorstikesed 400 gr. 2 raha, mingi toorsalat porgandist ja porrost 1 raha, leiba saia minimaalselt, või 1.45, Kalevipoja munad alla kahe euro ja joovastavaid jooke vastavalt tundele. Kõik kodusesse kasutamisse koos Brannega.

TALLINN hammustab suure tüki.

Odavale bussile ei saanud piletit. Tuslisilm maksis 9 raha. Sadas. Vastikult. Kõht oli tühi, sest hommikul ei tule mul toidu suhu toppimine välja. Saatsin külmetava B koju varustust hankima ja ise kulgesin Boheemi, sest trammiteele kõige lähemal. Milline pettumus. Supid olid otsas. reede pärastlõunal. ainuke toitev gemüse näis praekartul peekoniga, 10 raha. muu oli kallim. väike vaadiõlu maksis 5.50. Hakkasin isegi veidi tigetsema.

Trammi ja bussi kasutades jõudsime kella kuueks Viimsisse. Oi, meil on seal õues tünni ääres kohvik. Vihma sadas ja kohv oli sant 3 raha eest. Hea, et brändi kotis.

NÕELAMÄNGULE sai kella seitsmest. Selgus, et tünnil polnud katust, aga enam ei sadanud. Siis muutus kõik!

See oli hea, see oli väga hea! Anne Türnpuu, Vox Populi koos Janne Fridoliniga. Pilet minu mõistes odav 20 raha. Ei hakka ümber rääkima, niikuinii enam ei mängita.

Aga Haabneeme oli lõhki kaevatud. Isegi ei tea, mida nad sealt otsivad. Meil oli õnneks aega küll, et linna jõuda, sest rong läks 23.06 KB kurtis tühja kõhtu ja küsis, kas ma pirukaid ei taha. Muidugi ei tahtnud, sest olin end korralikult enne etendust toitnud.

Rong maksis 5.60. Tapal väljusime ja istusime ümber korralikku mugavasse bussi. Meid oli u. paarikümne ümber. Tukastasin veidi ja juba terendas Rakvere. Olin takso vastu palunud. Tuttava firma. Sain kuue rahaga koduukse ette.

Aga ma siis magasin!

Selline kultuurne planeeritus, mis oli kõike seda väärt!

20 ja 15 aastat tagasi Rakvere Kolmainu kirikus

 

see pilt läks valesse kohta 2010

2005 - ise tegin pildid ja sain kavale autogrammi ka. kahjuks on kava kõrgel kapi otsas karbis, ei tihka ronima hakata, varsti vaja kontserdile minna.

Maestro pöördus isiklikult minu poole: kas igav ei olnud? Vastasin, et kava aitas, seal oli ju tõlge ka.

ja 2010 kirikus

...

keskväljakul 

...

kontsert spordikas

pojaga

...

..

Laulasmaa käigu pilte täna ei leia

Kus on Mustvee heidikud?

  Tõepoolest, täitsa arusaamatu, aga maabudes  pool kaksteist bussijaama, siis neid ei olnud. Kaunis lillepood nii seest kui väljast, toredad turuletid, puhas ilma rahata WC.

Tahtsime veidi kolada ja miks mitte minna einet võtma Peipsi teemejja. Loomulikult oli see koht kinni jaselgus, et laupäeval oli juhuslikult avatud. Käisime läbi mõne poe (naistel võtab ikka aega) ja lõunatasime Ankrus.

Võtsin haugikotleti ja õlle. 12 raha Kotlett oli väga hea, lisandeid oleks võinud rohkem olla.

Rannapromenaadil tegid koolilapsed trenni. Valjemalt kõlas vene keel. 

Aga ei ühtegi heidikut. Äkki nad magavad veel? Vees oli mõnus. Rohkem küll kükkasendis. Madal ju.

Päike pleegitas või öeldakse pruunistas.

Jumalik.

Enne bussi väisasin jälle kalapoodi. Ostsin 8 raha eest. Haugi ja ahvenat. Praegugi söön. 

siis jõudsime veel kodutomatite ja kurkide juurde. Poole odavamad, kui Rakveres. Viie euro eest sain nii kurke kui tomateid. Praegugi söön. Nii et ikka kodumaist! kanepi leiba ostsin ka. poest. 1 raha ja muidugi õlut.

See vist jääb selle suve viimaseks. 

a miks me Kallastele ei läinud. Ilm oli liiga ilus ja Mustvee tuli enne :)

Väga sümpaatne koht, kaunid aiad ja toredad inimesed.

võib olla tasub isegi kuldsel sügisel korra sõita. kalapood pidi aastaringselt avatud olema.

Teisipäevane Võsu

   Väljusime peatusekese varem ja siirdusime mööda Metsa tänavat üle silla O kõrtsuni, et hindu vaadata.

Minule krõbedad. Supp pea 10.-, teised road kõik üle kümne. Lisaks ei tea, kas on ikka minu maitsele. Nii et ikka randa oma leivakotiga või poe piirakatega.

Mis teha, aga ega ma ei kurda. šnaps oli ka kodus otsa saanud. Ega ma teile igaks juhuks ütle, millist ostan. Muidu võib blogi nurga taga varitseja Anonüümne Välisvaatleja.

7 eurikut läks, aga teistes poodides pole just seda sorti.

Eks see jäigi meie viimaseks selle suve akvarellideks.

Peab ütlema, et Võsu elamud on erakordselt kaunid!

Täna külastame Ületee Tuttava palvel Kallastet. Loodan, et ta ei pettu, sest Mustvee meeldis väga.

Magasin mitte eriti hästi, aga sellest pole midagi. Ei pea ju tööle minema.

Nüüd on kõik arvetid tulnud.

Panen veelkord kirja:

Diil ehk telefon  10,16

Telia ehk telekas ja internet 50,38

Alexela 10,47

Elektrilevi 13,00

Korter 240,32  koosneb mitmest osast veest (maaküte), küttekulu, ventilatsioon, prügivedu, täishooldustasu, remondifond, üldelekter, pangalaen ja intress. Vot nii.

kokku 324,33

Ilusat päeva meile!

Esmaspäevane Võsu

 Ma ei tea mida teie teete nende ilmadega. Mõtlen teid, kes te enam tööl ei käi. ja mõtlen teid, kellel pole maja ega aiamaad. Kes elavad korteris. 

Kas ärkate mõttega, et nüüd koristaks. Vaesekesed. Seda saate teha terve sombuse sügise ja takkapihta talve ja lödise kevade ja külmadel vihmastel suveilmadel.

Mina igatahes sõidan randa. Ega see ei peaks alati "kaelani vette" tähendama. Aitab, kui jalutada liival ja vees, aitab, kui kõndida metsa alla, imetleda seeni ja kanarbikku ja hingata-hingata.

Tühja sellest pikast bussisõidust. Minule on see ka huvitav. Peamiselt kohtan kottidega maalasi, sest olude sunnil peavad  nad hommikul näiteks Vihulast sõitma Rakveresse ja kolme tunni pärast tagasi. 

Kui ka mõnes alevikus (Võsu, Käsmu) on pood on sealsed hinnad kõrgemad ja valik väiksem.

Veel on bussis mõned rannahoolikud.

eile. st.8 septembril läksime Ületee tuttavaga. Olin väikese leivakoti kaasa pakkinud. salatit ja kalakotleti (muidu unub) ning kurgiviile. Sellele vaatamata nõudis hing magusat. 2 pirukat rummi ja kirsiga. Õnneks oli sisu rohkem kui tainast. Hind 1.70 Õlu ka. 1- ega mulle purgiõlu ei sobi, seda ei saa sulgeda. Õnneks on Võsul selline peitepink kuhu saab purgi peita nii et jätkub kauemaks.

Kordamööda käisime vees. ÜT on minust paarkümmend aastat noorem väljalase. tema läheb hüpates. Minul kipub pea pööritama. aga tulen toime.

Küll on hea, et ma nutuhoos ei ostnud Aqva kuukaarti. Vedas.

Enne bussi käisime veel korra poest läbi. Kell hakkas pool viis saama. Ja üllatus üllatus, proua Linnapea. Näed, polegi ülipikka tööd. Muuseas, ta elab Võsul. Ranna ligidal, kenas majas. neil on neid vist mitu?Varem olid (vist) sellel krundil nõuka aegsed puhkekodud.  Linnapea oli minu P1 klassiõde Rakvere 1 keskkoolis. Temal, kui prominendi lapsel esimeset klassist inglise keele klassis, meie Poeg matemaatikas. 

Õnneks olid minu poelindil ainult kolm 0 õlut. Olen vana aja inimene ja muljet tuleb jätta. Olin ju mitu aastat linna palgal :)

Aga Võsu on puhas ja ilus. Rannavets ka. 

Õhtul vaatasin Taavi saadet. Minu meelest üle võlli. Kunagine tuttav ehitusnõunik rääkis kui raske on krundiomanikke tööle panna. Ja bussijaama tagune promenaad sõltub eelkõige inimestest. Pühapäeval puhkasid pügatud pärnade all väsind mehed (kes istuli olid need tegid kõik, et varsti pikali olla) ja keha kergendasid endis esindushoone ehk Tsentrumi müüri ääres.

Politsei peaks ära õppima, et periood pärast pensionit nõuabvähemalt nädala aega kõrgendatud järelvalvet. Aga võib olla ei tule nad meelega sekeldustesse.

Bussijaamal on vist uus rentnik. Vähemalt raamaturiiul koristati ära. R kiosk venitati pikemaks ja turvakad on uued.

Elame-näeme.

Nüüd pean hakkama settima. kodubuss läheb 12.10

Pühapäevane Võsu

 

Oh need kaunid septembri ilmad! 

Pühapäevane buss oli armuline ja nii jõudsin poole kahe paiku Võsule. 

Hommikul olin kodus minimalistlikult einestanud, sest munad olid otsas ja sai ka. 

Poest ostsin coca cola 1, 15 ja enne bussile minekut jäätise. Jäätis oli pettumus. Viva vegan pidi sisaldama kõiki häid asju, aga külmikust võetuna ja paberist vabastet oli sisu küll hea, aga vahvel pehme ja söömine raskendatud. Vaevu jõudsin enne bussi söödud ja 1,5 raha oligi läinud.

Kohtusin enda blogilugejaga, kellel oli hetk vestlusaega ja kes ootas mind bussi pealt. Tema kiirustas, aga veidi saime ikka jutustada. Ja loomulikult sain pildile! 

uurisin kodukohvikust mille värav lahti, aga aiapingid ja lauad ära korjatud (muru niitmine) et mis hinnad. Külasupp, mis pole minu lemmik 5- ja pasta 10.- Toas söömiseks mulle liiga kallid.

edasine vahejuhtum on kommentaaris ja enam ümber ei kirjuta. Kui, siis jagan ühte tunnet. kahe lapse emana ja u. 25-30 aastasena oli Võsu minu meka. Ausalt, kaalusin 55-57 kilo, suutsin rannas sulgpalli mängida, käbi topitud sellesse valgesse asja, et tuul minema ei viiks. Suutsin ennast rippkiige ühel poolel rippuda jne. jne. See on kõik läinud ja ei tule kunagi tagasi. 

meeleolu hoidmiseks läksin vette. Pool kilomeetrit kõndi. meri paitas, aga tasakaalu hoidmisega oli raskusi. Siiski sain ennast vette kasta. ma ei olnud ainuke. 

Kodulinnas jäi tunnike pühapäevaaega. Oli räpane, väsind mehed magasid promenaadi pinkidel. 

Lugesin veelkord läbi fotograaf Carl Sarapi stendi. Olgu paigaldaja tänatud. Siis käik Grossi tõi kotti karbikese väikseid tomateid 1,- et lõpuks päästa Mozarella pallid. Täistera rösti , mille sain korvist 0,77 sendiga (tunnustatud eesti maitse, muidu 1,54) Paar väiksemat kurki ja viimase pakkumisena karbi beebi salatit 0,60. Kui ikka külmkapist vahib vastu Hispaania vorst (no see, mis ta nimi oligi, ilmselt vinnutatud) ja jupp maksab 3,48 asemel 1,39, siis tuleb see kotti panna ja õhtu jooksul koos kurkidega ära süüa. Ausõna, lühike jupp oli. Ja siis veel krevetimääre 1,54 muidu 2,18.

Täna võtan randa karbikese kaasa. Salat, sai, määre ja kohakotlett, mis juba ununes. Pärast vett on hundiisu ja kapitühjendus ka oluline. 

kuidagi ei saa jagu kanfileenakitsatest ja puutumata, õnneks vaakumpakendis suitsukana koivad.

magusaisu piinas eile pool õhtut, aga kuna olin kaks raha raisanud väikese jäätise peale, siis jätsin suure ostmata. Kiusasin ennast.

Nii, varsti lähen jälle.

Jälle Mustvee!

 kahju, et ikka pilte pole telefonist arvutisse saanud. 

Niisiis eile st. 6.09

Hommikul udutas. Külatuttav tellis Boldi. 4.90 kahepeale, ühesõnaga 2.50 Mina muidugi va kooner oleksin tunni linnas passinud :)

Mustvee buss läks kell 10. Oli kohutavalt udune. sellele vaatama tassisin igaks juhuks seljaskotis ujukaid ja rätikut. pool 12 polnud just rannailm ja Peipsi paistis vaevalt välja. Väisasime veidi turumajandust. Tomatid 4.- sibul 3.- küüslauk 10.- 

Ostsin kolm tomatit 1.50

Külatuttav ostis rohkem, sibulat ja küüslauku ka. Imelised sirmikud meelitasid, aga seljakott pole seente koht. seepärast ostsin piprašnapsi ja coca cola. 

Külatuttav läks lillesibulaid kaema. Ta ju suur aiahoolik. Mina kõndisin mööda Tartu tänavat edasi. Leidsin Peipsi teemaja just vallamaja kõrvalt ja pea kooli vastast. teemajas olid kaunid näitsikud ja kaunid hinnad: koogitükid 4 ja 5 , kukeseenesupp 5 ja üha kasvavas joones teised road. kell oli alles liiga vähe. Aga väga kaunis koht. Silmale. ühtegi rahvast polnud. Veel leidsin ühe kalli poe. kenade hindadega ja kenade riietega. Ühtegi rahvast polnud.

KT-l oli kott nagu teol maja seljas. Küsis, et kas nüüd randa ka lähme. Enne leidsime rippsilla, mida ma eelnevatel kordadel polnud avastanud. KT oli sillas, talle nii meeldis see koht. Mulle ka. Otsustasin vette minna ja läksin ka. Päike ei paistnud ja vesi oli 18. Välja tulles jagasime kuivades piprašnapsi. Ega külmetamist saa teste hooleks jätta :)

Snaps maksis coopi poes pea viis raha ja topsid 1. KT haukas tomatit peale. Käisime muulil, tegime pilte ja vaatasime kauneid ja vähemkauneid kalapaate. KT läks kalameeste jutule. Saak olevat väike ja vesi tüüne. Küsis minu käest, et mis see tüüne tähendab. Ta minust pea 20 aastat noorem

Ei viitsinud järve äärest teemajja minna, sest kella kolmest tuli päike välja ja üha mõnusamaks läks. Valisime siis kohviku millest varasem pilt tehtud ja kenasti arvutis

Kuigi mul kõht vingus ei julgenud võõras kohas peale kohvi midagi tellida. 2.50 

Ja õigesti tegin KT võttis singipasta. 7, 90 raha. Istusime õuelauda nautima. See pasta oli täielik pettumus. Soolane ja odava singiga, ilma tomatikaunistuseta. Ühesõnaga KT, kes kokaks õppinud vandus ennast maapõhja.Õudne, kui nii kaunisse kohta kokka ei leita. 

Eks me siis kõndisime rannapromenaadil, mis on tõeliselt kaunis ja tegime pilte. Kuna minu eelmised Mustvee käigud päädisid peamiselt Peipsis sulistamisega, siis nüüd nägin rohkem. Seadsime ennast pingil sisse, et teha elu mõnusaks. Värskes õhus maitseb jook paremini. KT oli ostnud kalapoest krõbekoha ja haugi tainas. Tahtsin ka osta. See Kuldkala pood on tõeline aare ja märk eesti kalale. Kui elaksin Mustvees, siis toituksin ilmselt kalast. 

Kuna KT oli enda kotisisu minuga rannapingil jaganud, siis ostsin kohakotlette ja haugikotlette. Kokku umbes 8 raha eest. 

Ja šnapsi koju. 10.- eest Ikkagi laupäev ja meie ühine väga tore väljasõit. Osa manustasime küll looduses :) Korralikult. Topsides ja haukasime peale kalakotletti ning kodutomatit. Suurepärane piknik oleks muidugi valge veiniga parem olnud.

Me kuidagi klappisime. Ei tea, kas luges kauge sugulus (ma täpselt ei tuvasta, aga tean) või see, et me mõlemad teenisime Inglismaal ühte ja sama peret. Mitte korraga.

Ilm oli nii ilus, et oleksime tahtnud sinna jäädagi. Kahjuks tuli buss ikka õigel ajal ja õigel ajal jõudsime kodubussi peale.

KT peab täna tööl olema. Lisaks kokkamisele on tal superanne lilleseadmise peale, et sellega veid raha teenida, 

Mina, andetu sain õhtul emalt riielda, et jätsin ta nädalaks unarusse.  Sellepärast ei lähe ma täna ka. Jonnin. Halva tütre kuvand on mind kogu aeg saatnud. 

Kui uni ära läks siis lugesin Mustvee kohta. 

Täna on busse vähe. Sellele vaatamata lähen Võsule. Miks Võsu, mitte Käsmu? Liiva pärast ja võimaluse pärast vees kõndida.

jätkub...

 

Eile ja täna hommik st 5 ja 6 september

Eile sattusime tuttavaga koos Võsule minema. Bussis juhtus 1 kummaline insident. Mina istusin ees, kohti oli, aga ilmselt taga vähem. Äkki kuulsin kuidas 1 meesinime kukkus teist vene keeles sõimama. Ega ma alguses aru saanud, aga hiljem tuttav, kes istus tagapool selgitas. Pingil, nelja koha peal laiutas nooremapoolne meesisend. Meesinime palus tal koha ( eesti keeles) vabastada. siis läks sõnasõda lahti ja ennast ukrainlaseks nimetatu ei teinud väljagi. karjumine kestis Viitnani, kus ukrainlane enda kottidega väljus.

Võsu ilm oli hunnitu. Ostsin coca cola 1,2- 

Tagasi tulles, enne bussi 2 õlut (need imelikud nullindad ) 2 raha ja kohe kodubussile.

Mis on õnnestunud ära süüa viie päevaga?

caesari salat

pakk tomatimahla

mõned õlled ja siider

pipranaps

200 gr. keelt

keefiirisai

pirukaid 5 tk.(rannas)

riisileivad

juustumääre

suur jäätis 245 gr.

2 avokaadot

coca cola

tomatid

3 muna

ema rabarberimoos

Üsna kaootiline.

Kirjutaksin veel, aga lubasin tuttavale täna Mustveed tutvustada.

Pensionikene peaks olema ka laekunud.

eile vahtisin poole ööni Kalmer Tennosaare lugu ja muidugi lugesin temast. Tegelikult on nii, et kui ma kuue ajal koju jõuan, siis söön/joon ja Ringvaate ajal peaaegu magan. 11 paiku läheb uni ära ja siis nelja paiku tuleb tagasi. Väga tüütu graafik.

jätkukiri

 

4.september

Tahtsin kõhtu petta ja valmistasin hommiklõunase munaroa lausa kolmest väiksemast munast. Võsule sõitmiseks valisin veidi hilisema bussi, sest koduilm oli sombune. Poolel teel nägin aknast ainult sinist taevast ja kahe ajal rannapiirini jõudes tundus, et olen sattunud sooja augusti. Muidugi pean ütlema, et 17-18 kraadi veesoojust pole ikka minu rida. Eriti veel kui tuleb pikalt vette jalutada. Palmses tuli peale grupike sakslasi. Rõõmsad ja terved pensionärid, kõnnikeppidega. Sõitsid Käsmu. Võrdlesin meie vinguviiulitega (mina ka nende hulgas) , kes FB kommentaarides välja elavad.

Et mitte mugavusse jääda jalutasin rannamände vaatama. Need, kaheharulised tekitasid tagasivaateid ja ilmselt just Võsu mändide tõttu valisin enda tootempuuks väga jämeda ja väga krobelise tüvega männi. Meenutas ju see mulle ennast - mitte sirget mastipuud vaid põnevat ja haralist.

Kahjuks remonditi rannahoonet ja keevituse müra rikkus vaikelu. Ega mul palju aega olnudki, kaks ja pool tundi. Neli võõrast inimest tervitasid. Leidin toimiva söögikoha, aga aja puudusel jätsin selle rahule ja pöörasin pingil nina päikese poole. Vees oli inimesi.  

Otsustasin siiski poodi minna ja kasutada koduteel bussilt-bussile varianti. Nõuanne: ära mine tühja kõhuga poodi. 

2 moosisaiakest 1.- (loomulikult sõin need kohe ära)

minu lemmik suitsutatud seakeel, 200 gr. Rakvere LK  maksis 2 raha

suitsukana poolkoib, Talleg 600 gr. 3,60

kanafilee nagitsad, Talleg 300 gr. 2,18

kaks õlut (mingi tundmatu) 2,0

Koju jõudes juhtus see, mis ei pidanud juhtuma. Sõi ära 100 gr. keelt, jõin õlle ja rohkem ei tahtnudki. Lugesin poole hommikuni artikleid Diana Klasist eilse filmi mõjutusel. Mnjahh, mis ma öelda oskan ja keda see arvamus peale mind huvitab.

5.sept.

Nüüd on kuri kaelas. Tahan täna ikka Võsule minna, sest mereõhk on tõesti tervisele  palsam.

Sõidaksin Rakverest otse Väikesesse Maarjasse, aga nii palju toitu on järgi. See ongi üksiku viga, et tahad kilu või torti, aga pakendid on suured.

Praegu räägib Terevisioonis ATH-st. Selle jutu järgi tundub, et mul ei olnud võimalustki....

Nüüd pean ikka avokaadoga maiustama, enne bussile minekut.

Ah, jaa, miks pilte pole. Olen osanud telefonis midagi ära kaotada ja arvuti galerii püsib juba paar nädalat vanas vääringus st. uusi pilte ei lisandu.

Päris tavatu mõte

 Tahan olla ajakajaline.

Mõte tekkis Õhtulehte lugedes. Nimelt tellis P1 emale Õhtulehe millega koos kaasnevad EE ja Kroonika. Kohaliku kobrulehega varustab meid proua Ilme. Nii on meil suurepärane lugemistuba! Minul veel see kiiks, et lõikan mõned artiklid välja.

Aga nüüd asjast. Jättes praegu kõrvale enda lemmikteema kehakatete näol muudan vaatenurka. Seekord.

Pealkiri: Kas sa päriselt oled vaest näinud? autor Rannal Leitmaa, 28.august. Minu vastus: ei ole. 

Eilne Impulss lisas veel hagu alla. Aga ma ei tahtnud poliitikakajaline olla, vaid ikka enda ninaotsast. Iga kuu tarbin üle. st. üle 824.- Ei ole tore. Ikka pole veel harjunud, et enam juurde ei tule. Vastupidi, läheb minema..

Et mitte Jutujuulaks jääda võtan septembrist luubi alla söögi-joogi. Mõlemat armastan. panen nalja pärast kirja kogu septembri kulu, mitte just kopka pealt, aga üks mõte veel: Toon välja kollased hinnad ja parim enne.

Alguse teen siin, edasi jätkan ilmselt kommentaarides, aga võib olla teen iga päev postituse.

Esmaspäev, 1. september

Tulen ema juurest koju, külmkapike ei täitnud ennast ise. Ainult munad, sügavkülmas mullused mustad sõstrad ja poolik pakk bataadifriikaid. Kaks tomatit ja  1 mugulsibul.Kapi peal oliiviõli, kohv ja tee. Emalt tuli kaasa väike purk rabarberimoosi.

Ostud Grossi poest. Alati.

Piparmündijäätis, suur tops, pea 3.-

Riisileivad 1.40 (kallinenud 50 senti)

2 avokaadot  pakis 2,5.-

Caesari salat (kohe söömiseks, sest kõht jube tühi) tugevalt alla hinnatud, muidu poleks ostnud 1,70

Mingi võileivamääre (Castello vahustatud toorjuust) , soodus 1.60

Pakk tomatimahla 1.30 (jälle kallimaks läinud)

2 alkovabat õlut (oli kollase hinnaga) 2.-

200 gr pipranaps (soodus) 3,5.-

Kokku 15.-raha

Ära tarvitatud salat, määre moosiga, pooled riisileivad, veerand jäätist, 1 õlu, pool pipranapsi, klaas tomatimahla. Kodus olin üle poole päeva, vaatasin filme järgi ja muudkui sõin.

2.sept.

väike karbike sooduskartuliputru 60senti

toorvorstikesed 400 gr, oletatavasti e vabad. Muidu 4.- nüüd 2.-

veel 1 toorjuustumääre (nii hea oli, moosiga eriti) 1,60

Nii saia isu oli! 1 keefiirisai, soodus 94 senti, muidu 1.55

Õunasiider (soodus) 1,5

Kokku pea 7.-

Ära tarvitet siider, 4 vorstikest kartulipudruga, 1 avokaado, neli viilu saia määrde ja moosiga, veidi jäätist.  Ilm oli ilus, kolasin uuskasutuses, viisin mõne riideeseme, sest tegin kapituulutust. loomulikult ostsin 1 eseme juurde 8.- ei suutnud vastu panna.

3.sept. hommik

söön hommikul vähe

tomatisai (lapsepõlv)

bussiprojekt Võsule mere äärde kõndima!

Juba kaks arvetit postis: Alexela 11.- Diil 11.-

Valin ja naudin

 

Igasugu asju on olnud ja kirja panemata jäänud. 

Kui kronoloogiasse süüvida, siis alustan 

5.augustil MUSTVEES toimunud Vaimuliku Muusikafestivali avakontserdist.Kultuurikeskuse pargis. Ainukeseks see jäigi, sest teised toimusid teistel päevadel ja õhtusel ajal.

Ilm oli siis veel ilm! Kaunilt kõlas Piret Randali (klaver) ja Neeme Otsa (kornet, trompet, piccolotrompet, flüügelhorn) esituses J.S. Bachi muusika, variatsioonid V. Bellini ooperi teeml ja J. B. Neruda trompetikontsert. 

Üritus õnnistati sisse suure kellaga. Põnev.

Minu edevus ei lasknud pildile ronimata randa minna. Nii kaunis lavakujundus!

Ja nii ilus linn! Pilt on tehtud pärast mitmekordset Peipsis jalutamist. Ausõna, sain komplimendi ka. Võõralt härralt (koos prouaga) tänavalt: Oleks selliseid prouasid rohkem. Kui härra teaks kuivõrd parema meelega oleksin istunud tema asemel jalgratta selga, aga igaühele oma. Eks ma siis prouatan jõudumööda. Seekordne aksessuaar oli vihmavari. Vahest tahaksin olla Mary Poppins, kes ilmub idatuulega ja lahkub läänetuulega. Muidugi vihmavarju abil.

SIIRI SISASK, 20, august

Väike-Maarja kirikus kohvikute päeval. Kirik oli rahvast tulvil ja mina Kotli kohvikust kiirustades sain hõivata koha tagareas. Mis sellest! Mõtiskleda seda parem. Mulle meeldis. Täitis kolmveerand tundi kenasti ära. Loomulikult: Mis maa see on? Tuntud headuses ja tuntud küsimusega.

Lisaks minu lapsepõlvelaul, mida kitarril plõnnima õppisin.

Tuuled nüüd puhuvad ja lainegi laksub

kambrikeses kaunikeses ahjukene praksub.

Mäletad kuis me metsas maasikaid sõime,

haljal aasal, karjasarvel, lugusid me lõime.

Lahkunud laululinnud, põõsadki paljad.

Nurme nõlvad mustendavad, kadund aasad haljad.

Koltunud kaselehed langevad alla,

pori matab teed ja rajad, viimse lehekulla.

Väljal nüüd vuhisevad sügisetuuled,

tormilinnu häälitsusi mere kaldal kuuled.

(Kirjutatud on, et soome viisi ainetel, sõnad Voldemar Tamman) 

Siiri linnuhääled ja tuulesoig /joig/ tegi pala eriti nauditavaks

IX RAHVUSVAHELINE GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL

lLõppkontsert Simuna kirikus, 23. august

Kammerkoor Colleegium Musicale

Kammerorkester ME 107

Piret Aidulo - orel

Dirigent Endrik Üksvärav

Oli Bach, oli Mozart, oli Artur Kapp ja Arvo Pärdi "Salve Regina" See kõik oli nii ilus, et hoidsin päikseprille ees ja pisaraid tagasi.

Kõige raskem seekord oli mulle Erkki-Sven Tüüri "Spectrum 1" orelile. 

Ja veel raskem oli sinna ääremaale kohale ja sealt ära saada. Kui oleksin bussiprojektiga läinud, siis Väike-Maarjast tulles kolm tundi ootamist ja et tagasi Rakveresse saada oleksin pidanud poole pealt ära minema. Otsisin ja tellisin auto. Pole ime, et pensionäril kogu aeg rahadega kitsas kui laristamiseks jätkub.

Ees ootavad uued teod! Veljo Tormis 95 ja Arvo Pärt 90

August

 Peaks midagi kirjutama, aga nagu kott oleks peas.

Ei ole need minu ilmad. Muidugi hakkas sadama. Homme ju Väikeses Maarjas kohvikute päev.  Laulupeo kaks päeva keeras minu jaoks nässu, terve juuni oli kasutamiskõlbmatu ja nüüd jälle.

Möödunud reedel leppisime Kalamaja Brannega kokku, et läheme kloostrisse. Ühesõnaga minu projekt nägi ette Väikest Maarjat - Tamsalu raudteejaama- Balti jaama - Kalamaja pagarikoda ning lõpuks Piritale.

Ei sadanud. Veel. 

Mitmetest allikatest sain teada, et Püha Birgitta ordu klootrit hakati ehitama 1417.aastal.

Esimene Kloostripäev toimus aastal 2001, mil birgitiinid tulid tagasi oma ajaloolise kloostri asupaika.

Pirita kloostris asus hiliskeskaegne suurim raamatukogu.

Kloostripäeva teenistusele olid tereretulnud kõik soovijad ja meid oli palju.

Kummalegi giidituurile hr. Juskega ei mahtunud kuulama.

See eest sai pingil kenasti koha sisse võtta, ahvatlevat kaneelikuklit ampsata ja kuulata linnamuuseumi vanemteaduri Toomas Abilise ettekannet " Meie reliikvia on vabadus."

Sadas. Seekord oli mul vihmavari.

Poole seitsme paiku sättis ennast varju alla Duo Ruut. Kõik oli tore. Siis läks elekter ära. Ja siis tuli elekter tagasi. Kõik oli veelgi toredam.

Muidugi ei lubanud ilm mere äärde tuulutama. Eks ma siis Reporterist vaatan mida nad seal jahisadamas või muidurannas teevad :)

Meil pidi olema kohting KB Jaapanis elava pojaga ja tema 17 aastase tütrega võimalikult Balti jaama lähedal, siis noored valisid Uulitsa. Nimi oli põnev ja muidu menüü ka. Üksi poleks ma sealt midagi tellinud, aga nüüd sain külaline olla. 

Ütlen saladuskatte all, et meie tutvusest K Brannega sai sügisel 50 aastat ja tema pojaga esimesest kohtumisest 46 aastat  pluss nädal. Täpselt siis toimetati pisike pamp sünnitusmaja uksest välja. Nii et pikk aeg on igavikku vajunud.

Et elu põnevamaks teha ja olude sunnil ka siirdusin "rongiasendajaga" maakonnalinna tagasi. Buss väljus õnneks Balti jaama lähedalt kell 23.00 ja sõitis "õnneks" minu meelest kaks ja pool tundi. Ikka kõik need Kehrad ja Arukülad ja Aegviidud ja Kadrina ka takka otsa. Bussijuht oli muhe mees, saime jutule. 

Koju kotile jõudes ei tulnud und. Oli ju hommikul tarvis tagasi Maarjasse sõita ja Kotli maja uksed lahti teha.

Eestimaa on elamiseks

 ehk olen ise enda elu korraldaja ja peremees.

Mis viga seda kõike teha, kui väljas minu ilmad! Tähendab see vähemalt 25 kuumakraadi ja vähemalt 22-23 vee temperatuuri. 

Sellepärast jäidki Käsmu ja Võsu käigud pooleli, sest meri polnud minu vastu leebe. Aga mis sellest - mul on ju Peipsi!

Ilmselt pole teie hulgas hullu, kes on valmis kuni kaks tundi Kallastele või poolteist Mustveesse (ma ei tea, mis sõna sobib) loksuma, rappuma, kurvitama, kimama. Sageli bussis mina üksi. Ühesõnaga käidud neli korda - _kaks Mustveeni ja kaks Kallasteni.

See võimaldas tutvuda sõbraliku bussijuhiga kellel oli mulle varuks üllatus. Nimelt pakkus ta pärast Kallastele jõudmist küüti oma autoga ja nii maabusin seitsme (mitte mäe ja mere) vaid kilomeetri pärast hoopis 

ALATSKIVI

 Kunagi ammu käisime P2 perega, pakun, et 16 aastat tagasi ja Majabrannega 1o aastat tagasi. 

Ja mida ma näen! Jälle samasugune bussipeatuse putka kui Kallastel. Neil see vist normiks. Aga mina tulin head otsima. Kohe leidsin, sest mind kutsuti pirukale!

Kohaliku poe ees. On ikka tublisid, ette võtlikke. Lisaks apetiitsele välimusele viivad keele alla. Kuna pooleteise aja pärast pidin tagasi Kallastele veerema, siis jätsin lossi teiseks korraks. Mulle ei meeldi rabistada. Toredad ja rõõmsad (otsin head) aednikuprouad lõid ilu juurde ja siblisid usinasti roosipõõsastes. Sain pildile, kuigi tahtsin, et fookus oleks roosil nimega Robusta. Sõbralik mõtles, et minul :))))

Need sõbralikud olid hoopis teisest puust. Ikka tornikesed ka!

Ütlesid, et teevad Ida Virumaa päeva.  Vot minul selle geograafiaga tumedad lood. Aga oleneb ilmselt kustpoolt vaadata. 

Sõbralik lossiproua kutsus külla pühapäevaks. Et kõi on avatud ja kõik on ilma rahata. Kiusatus on suur. Äkki lähengi. Asi see mõned tunnid bussis veeta...

Siin on ammuse pildi uuestisünd. Poeg 2 arvas 16 aastat tagasi, et seal elaks ja valitseks mõisa. Nagu näha pole veel leitud.

Talurahva lillede peenralt avastasin ühe lemmiku. Loodan, et õitsemine ei tähenda sügise saabumist.

Muuseas, lapsed olid väega viisakad. Kaks noormeest teretasid ja võtsid jutule. Et oleksin ikka kindel, et ootan bussi õiges kohas.

Kallastele jõudes ei hakanud paari järelejäänud tundi söögipidule raiskama. küll jõuan seal kallist kala nautida kui aeg küps. Isegi minul oli veidi kuum. 

Pingil istusin toredate noorte inimestega. Omavahel räägiti suure rahva keelt, aga minuga ikka eestit. Olid uudishimulikud. Et kuidas ma ikka üksi jne. Järgmine kord pean vist kepi koju jätma või trikoo alla peitma. Pakkusid küüti bussijaamani. Ega ma tahtnud, aga viisakusest palusin poeni. 

Seal läks veidi lappama. Palusin pilti, aga kohalik beib ilmselt ei jaksanud nii kõvasti nupule vajutada. Tegin siis ilma minuta. :)

Veevaru täiendatud ja bussile. Jõudsin liiga vara. Kuna Kallaste silti polnud, siis leidsin ikka midagi. mehike, kes pilti tegi oli veidi nihkes. Aga mul tähtis, et kuidas näen välja pärast kõige kuumemat päeva, mil ida pool ja igal pool äikest ja padukat lubati.

Pole paha, täitsa kobe turistiproua. 

Sadama hakkas pärast Oonurmet. Ja tibas koduni välja. Millegipärast olin väsinud ja läbi läbi näljane. Magasin hommikuni välja aga mitte sisse, sest Väikene Maarja ja Kotli maja ootab. 

Elagu bussid, kepp ja seljakott. Kübarad ka ning head inimesed loomulikult!

Jaagupipäeval

 Minu suvi on lõpuks käes.

Reedel võõrustasin külalisi. Õieti tegi seda Porkuni Bluus. Tüdrikud ehk omavahel kursaõed vurasid autoga kohale. Tore, kui minuvanune naine mängib kitra, õpetab seda koolis lastele, käib kaks korda kuus Pealinnas naistega koos laulmas ja mis minu meelest kõige tähtsam - ostab juba kolmanda auto ja võtab mind ka sõidule. Kuna alatised lugejad teda ei tunne ega tea, siis võin öelda, et Ingerimaa soomlased ongi sellised, karastunud. ja tohutult nutikad kokkuhoidjad. Kui nõuka aegse mulksukannuga laupä hommikul kohvi tegin ei jõudnud aja puudusel kõiki ära juua. Ruttu tõi I autost termose ja kohv sai päästetud. isegi pabersalvrätiku tegi pooleks. Tema kõrval olen mina ilmselge laristaja. Kalamaja Branne on hoopis kolmandast puust. Aga Emil Rutiku meeldib meile kolmele. See on ühisosa. Ja vesi. Nii Porkuni kui laupäeva õhtune Äntu tehisjärv. 

Kui tüdrikud koos pealinna poole vurasid oln korraga kurb ja üksi. Meenutasin kahte päeva Kotli majas, kus käis huvitavaid külalisi ja parandasin...pead. Vaatasin tagantjärgi filme ja kurvastasin, et meri tigedaks läks. Mina ei lähe vette karastama. Mina lähen mõnulema.

Õnneks ollakse pensionäride vastu leebed. uskumatu, käiku on lastud (täiesti tasuta) buss Rakvere-Kallaste. Mis siis muud kui ma tulen, Peipsi! 

...

Valisin Mustvee. Et nagu ikka suurem koht ja kenasti korda tehtud rand. Nostalgitsedes külastasin restorani kus kunagi Abi kaasaga einestasime. Oli huvitav kompott luksuslikust punasest ja lõunatatavatest töömeestest. Möödaniku fotod seintel ja lilled aknalaudadel. Viie raha eest tegin sõin kartulit ja sousti, kaks kotletti ka. Minimalistlik, aga kõhu täitis ära. 

....

...

Peipsis jalutamine on kergelt öeldes huvitav. 25 kraadi vett. Mulle sobib. Ei mingit lõdisemist. Veel 1 huvitav meeldetuletus enda puudujääkides. kaks üksikut härrasmeest püüdsid mind kõnetada. Võõramaa keeles. Meelde tuli Juhan Viiding: ...õpi keeli, kanna kübaraid... Kübar küll, aga mida pole on keel. Sellepärast kasutasin kehakeelt ja palusin ühel härral pilti teha.

Mul ei olnud igav. Mis see viis ja pool tundi siis on. Välja arvatud see kõndimine maal. Kuigi pildid telefoniga pole midagi väärt  on meenutustel abiks ikka.

...

.....

...

Ja mugavuse tipp - tasuta WC bussijaamas (kodulinnas küsib kast seinal 50 raha) ning pood sealsamas. 

Eile leppisin merega ära. Loodan nii väga, et suvi kestab. Nüüd aga tuleb settima hakata. Kotli maja ootab. Eks näe, on Tal mulle täna ja homme üllatusi varuks.