Valin ja naudin

 

Igasugu asju on olnud ja kirja panemata jäänud. 

Kui kronoloogiasse süüvida, siis alustan 

5.augustil MUSTVEES toimunud Vaimuliku Muusikafestivali avakontserdist.Kultuurikeskuse pargis. Ainukeseks see jäigi, sest teised toimusid teistel päevadel ja õhtusel ajal.

Ilm oli siis veel ilm! Kaunilt kõlas Piret Randali (klaver) ja Neeme Otsa (kornet, trompet, piccolotrompet, flüügelhorn) esituses J.S. Bachi muusika, variatsioonid V. Bellini ooperi teeml ja J. B. Neruda trompetikontsert. 

Üritus õnnistati sisse suure kellaga. Põnev.

Minu edevus ei lasknud pildile ronimata randa minna. Nii kaunis lavakujundus!

Ja nii ilus linn! Pilt on tehtud pärast mitmekordset Peipsis jalutamist. Ausõna, sain komplimendi ka. Võõralt härralt (koos prouaga) tänavalt: Oleks selliseid prouasid rohkem. Kui härra teaks kuivõrd parema meelega oleksin istunud tema asemel jalgratta selga, aga igaühele oma. Eks ma siis prouatan jõudumööda. Seekordne aksessuaar oli vihmavari. Vahest tahaksin olla Mary Poppins, kes ilmub idatuulega ja lahkub läänetuulega. Muidugi vihmavarju abil.

SIIRI SISASK, 20, august

Väike-Maarja kirikus kohvikute päeval. Kirik oli rahvast tulvil ja mina Kotli kohvikust kiirustades sain hõivata koha tagareas. Mis sellest! Mõtiskleda seda parem. Mulle meeldis. Täitis kolmveerand tundi kenasti ära. Loomulikult: Mis maa see on? Tuntud headuses ja tuntud küsimusega.

Lisaks minu lapsepõlvelaul, mida kitarril plõnnima õppisin.

Tuuled nüüd puhuvad ja lainegi laksub

kambrikeses kaunikeses ahjukene praksub.

Mäletad kuis me metsas maasikaid sõime,

haljal aasal, karjasarvel, lugusid me lõime.

Lahkunud laululinnud, põõsadki paljad.

Nurme nõlvad mustendavad, kadund aasad haljad.

Koltunud kaselehed langevad alla,

pori matab teed ja rajad, viimse lehekulla.

Väljal nüüd vuhisevad sügisetuuled,

tormilinnu häälitsusi mere kaldal kuuled.

(Kirjutatud on, et soome viisi ainetel, sõnad Voldemar Tamman) 

Siiri linnuhääled ja tuulesoig /joig/ tegi pala eriti nauditavaks

IX RAHVUSVAHELINE GUSTAV NORMANNI ORELIFESTIVAL

lLõppkontsert Simuna kirikus, 23. august

Kammerkoor Colleegium Musicale

Kammerorkester ME 107

Piret Aidulo - orel

Dirigent Endrik Üksvärav

Oli Bach, oli Mozart, oli Artur Kapp ja Arvo Pärdi "Salve Regina" See kõik oli nii ilus, et hoidsin päikseprille ees ja pisaraid tagasi.

Kõige raskem seekord oli mulle Erkki-Sven Tüüri "Spectrum 1" orelile. 

Ja veel raskem oli sinna ääremaale kohale ja sealt ära saada. Kui oleksin bussiprojektiga läinud, siis Väike-Maarjast tulles kolm tundi ootamist ja et tagasi Rakveresse saada oleksin pidanud poole pealt ära minema. Otsisin ja tellisin auto. Pole ime, et pensionäril kogu aeg rahadega kitsas kui laristamiseks jätkub.

Ees ootavad uued teod! Veljo Tormis 95 ja Arvo Pärt 90