On kahte sorti inimesi: autoga naised ja mitte autoga st. ühistranspordiga või hädaolukorras taksoga liikujad. Mina muidugi viimane.
Mis see riietusse puutub võite küsida? Oi, vägagi puutub. Ei mingeid pikki, korralikke riidest mantleid, millega pikemaid "korralike kohtade kleite katta" . Kortsuvad, saavad märkjaks ja mustaks eriti Pealinna trammides. Sabad võivad ka ukse vahele jääda ja üldse on see sügis eriline peavalu.
Toon näite. Eile toimus kohalikus kultuurikeskuses (mittenimelises) kaunis, päevane kontsert.Nii kaunis, et võttis pisara silma. Pealkirjaga "Kadunud ehted". Endised Collage liikmed ja Aarne Vahuri lood. Olav Ehala, Lembit Saarsalu, Toivo Unt, Kristjan Mängel ja kirsiks Lea Gabral ja Kaisa Gabral.
Mis sellel riietega pistmist? Minu kodukesest pidukohta kilomeetrike. No mis sees siis lakkamatus vihmahoos astuda. Kingad teevad lirts ja lörts, seelikusaba teeks teistsugust muusikat ja kübarik võib põllule lennata. Vihmavari läks niikuinii kaduva teed st. tagurpidi ja nii jäigi. Nii et akadeemilise pärastlõuna asemel kokkuhoitud materjalid st. pikad püksid ning tänapäeva moodsad jalatsid. Edevus maksis hiljem kätte, sest õhuke, roosa mantlike koos sobiva salliga tilkus suurepäraselt ja vihmavesi jõudis isegi...õigesti arvatud - kõige varjatumatesse kohtadesse.
Sellele vaatamata sain kiita Selveri naismüüjalt (ei tea, kas see peaks mind ettevaatlikuks tegemakui kiitjaks juba mitmes naisinimene.
Branne oli kaval. Nu ta veel rohkem maalt, kui mina. Temal muidugi vihma hoidev mantel, mis minu kapis puudub.
Nii, et need ülikatted on ka probleemiks, sest eales ei või teada, mis sealt taevast alla tuleb.
Ühesõnaga täna toimub teise kapi konkurss. Et mida võtta ja mida jätta. Ja kas ikka raatsin sobivaid sukkpükse osta kui enam tööl ei käi.
Hullemaks saab alati minna. Mustad pikad püksid, hallid püksid, tumehallid püksid, triibulised püksid...Nuuks, kui moevaenulik mulle, kes ma kontsakingi enam kanda ei saa ja pükstega välja näen nagu üks naine pükstega :))))
Muuseas, mul ei ole ühtegi seelikut. Vöökohta ka ei ole.
Riputasin siis 10 poolpikka ja lühemat sorti teise kappi tundes, et midagi on valesti. Midagi on puudu. Oligi! Voodi all olevast kastist nad välja tulid. Tegelikult ei tulnud välja, lükkasin sahtli kähku kinni lohutades, et need ju päris talvekad.
Üks riputuse kapp on raudselt puudu. Viie toa kohta kolm kappi, lisaks üleriiete konku.
Pilt ei tule telefonist välja. Nuta või naera.
Mälestus mullusest septembrist (seda pilti ma küll ei tahtnud)
6 kommentaari:
Kuna sa pole kunagi autot juhtinud, siis sa ei tea, et ka autot juhtival naisinimesel pole võimalik kanda pikka pidulikku kleiti ja kontsakingi. Või noh, üldse pikki seelikuid-kleite, olgu nad siis pidulikud või mitte. Seega, ära kurvasta, et sul autot pole.
Ning nagu öeldakse, pole halba ilma, on vaid vale riietus. Kui soovid valida riietuse järgi ilma, pead vahetama elukohta vastavalt sobivale kliimale.
Vabandust, pole anonüümne, Helve olen.
Meil on erinev kehatüüp, mina olen see, kes enamasti kannab pükse, põhiliselt teksasid. Viimasel eluperioodil on need kummivärvliga, et oleks mugavam. Ma näen kleidiga palju paksem välja, kui pükstega, sest mul on kitsad puusad. Kui kleit langeb ühtlaselt rindade laiuselt alla, siis olen nagu heinasaad. Aga pükstega on vähemalt puusadest alates pilt veidi parem.
Sinu sallide ja kübarate kogu on lausa legendaarne :)
Oh tüdrukud, tore, et ikka loete, sest teema nii naiselik. Helve, Kui sa nii ütled, siis on, kuigi mulle tuttavad tibinad saabuvad ka autoroolis teatrisse või kontserdile kleitides. Aga mida ma ei usu, see on see vale riietuse ja ilma jutt. Sel puhul peaksin Tallinskisse kolmeks päevaks maabuma ratastega kohvriga :D 1. bussisõidu riietus (seljas) 2. Muuseumite ja kohvikute riietus (bussis pole just kõige mugavam) 3. Õhtune pidulik riietus . Muidugi on see pilli lõhki ajamine. Isegi tavaline eestlane on soomlaseks muutunud ja käib teatris kampsuni ja teksadega. Eks see minu teema oligi meelega üle võlli (muidu on igav.
Bianka - tean küll seda heinasaaduks maskeerumist. Mul oli kunagi oranž trikotaažist kleit. Nägin välja täpselt nagu tuletõrje veevõtu koht :D
Nüüd hakkan Väikesesse Maarjasse minema. Eile alles tulin. Kütmata kirikus mõtiskleb koos oma prouaga Jaan Tammsalu. Riidemantliga kohalikku bussi, kus enne mind võivad istuda "kohalikud prominendid" ja nende taarakotid. Elame veel!
Nojah, eks oleneb ehk ka kui kaugele ja millistes liiklusoludes piduliku riietusega aotoroolis sõita. Mul lähikonnas pole selliseid piduliku riide üritusi ja mina küll pole võimeline päälinna liikluses pidulikult osalema.
Ilma riietusest: üks endast lugupidav daam reisibki suure kohvriga 😝😘
Helve, väga hästi ja humoorikalt kokku võetud. Tean, et olen veidi rohkem peenutsev kui tavaline maainimene ja teen ise sellega enda elu raskemaks. Sageli on vorm tähtsam, kui sisu :P kuigi Jaan Tamsalu mõtiskluses ja proua orelilugudes oli jumet. Järgmine temaga kohtumine toimub 30.oktoobril Jaani kirikus.
Postita kommentaar