Jälle Tallinnas

 

Selline buss poleks paha, aga millegipärast ei liikunud.....

Alustan sellest, kuidas ma jälle Tallinnas käisin.

Ema telefonis: kas jõudsid juba kohale?

Mina: kuhu?

Ema: Tallinnasse loomulikult.

Mina naljaga: ei, olen alles Kalamajas.

Ema: no siis sul veel palju minna.

:)

Plaan:

Reedel Rakveresse, sealt Väikesesse Maarjasse, poest emale nädala toidukorv, õhtusöök, telekas ja vara tuttu. Reisiärevust oli ka, veidi tavatu olukord.

Laupäev: Bussiga Tamsalusse, kohe rongile  8.50 ja juba Balti jaam. Mis siis sellest nii erilist? Nimelt sõitsin uute rongide ajal esimest korda Tamsalust. Tehtud. Teist korda mööda Vana Kalamaja tänavat. Nüüd juba koos autodega. Kotzebue väljak on vahva, näitus ka.

....

Kahju nendest virisejatest, aga mis mina autopelgur ka elust tean. Suva sokipood endiselt lahe, hinnad loomulikult tõusujoones, aga ikkagi mulle sellised väikesed ärid meeldivad. 

...

Pagariärist tulid isuärritavad aroomid. Nii sai suure piimakohvi ja pirukate toel hommikusse sujutud. Püsielanik Branne ei mõistnud minu head tuju - kaks nädalat kooli seljatatud ja palju naeratusi kogutud.

Eesmärk 1: Juhan Kuusi dokfotokeskus. Kui esimest kord sinna sattusin, siis sain tunde, et tuleme siia veel, oleme siis oodatud. Uus põnev näitus ja pettuma ei pidanud.

....

...

Vahemaad ja vaikne kulgemine. Supipaus. Telliskivi linnakus oli ilmselt kõik see rahvas nälgas, sest sabad uksest väljas. Boheemis seevastu ruumi küll. Hinnad...need hinnad. Tomatisupp ilma saiata ja maitsevõita 6.90. Muidu hää, aga krevette ja oliive vähevõitu. Selle raha eest. 

Mõistus otsustas päevaplaani vähendada ja hoopis öised söögid-joogid ära osta ning Branne poole viia.

Puhkehetk.

Kadriorgu jõudsime veidi enne kella kaheksat. Soov valgusfestivalil osaleda oli suur, ikkagi esimest korda. Jäime kohe orienteerumisega hätta. Kava oli, aga kuhu täpselt minna tekitas raskusi. Seepärast loetlen muljetavaldava: Videoprojektsioon Kadrioru Kunstimuuseumi seinal - väga kunstipärane, Müstikastuudio Led show Lilleaias koos sadade küünaldega peenarde vahel, Luigetiigi laulvad purskkaevud Tiit Kikase ja Elina Nechajevaga, ootamatu Valge klaver põõsas ja noormees sellel improviseerimas...

...

Õhtu nael: Pillapalu pargi otsimine, peaaegi pimedas kulgemine üle rohus karjamaa ja leidmine. Valguslavastus "Õhtu ilu". Heliloojad Kärt Johanson, Ivo Lille, Pärt Uusberg. Solist Kärt Johanson, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi Noortekoor. Selle kõik sain teada loomulikult hiljem, kui jälle lugeda suutsin. See oli ilus!

Kohutav rahvamass, kõik kulgesid kogu aeg kuhugi, joogiseid inemisi ei kohanud, lõugavaid lapsi ja haukuvaid koeri ka mitte. Teinekord ei läheks, esimene kord on ikka esimene kord. Tuubil täis ühistransport ja viimane lootusrikas buss. Oehh. Südaöösel mekkis valge vein ja juust überhää. Mis veel õnneks vaja.

Pühapäeval hakkas ennelõunal sadama. Kodu, kallis kodu!