Kolm nädalat tööl ehk koolis käidud!
Võrratud ilmad on selle teinud meeldivaks ja isegi veidi lõbusaks. Eriti kui Lääne-Virumaa uudistes ilmus haridusminister Kristina Kallase väljaütlemine: me peame endale natuke tunnistama seda, et 50-aastane õpetaja on tõenäoliselt kuni 20 aastat veel võimeline tööd tegema. Kahjuks jättis ta sõnastamata, mis tööd, kas õpetajatööd?
Meie kooli kõige vanem pedagoog, endine direktor ja poiste kehalise õpetaja on 73. Koolielu oleks ilma temata värvitu ja rõõmutu. Siis tuleb kümme aastat tühja maad, ennast ma päris õpsiks ei pea. Ja riburada allapoole kuni 30 aastasteni .Õnneks on neid koguni neli, kõigil tited kasvamas. Ja tänavune üllatus, ülikooli esmakursuslane (pakun, et 20).
Endast tahtsingi rääkida. Olude ja halbade juhuste tõttu (ühe õpetaja haigus) olen sunnitud mõnel päeval kahe esimese klassi ja kahe teise klassi prootonitele asendustunde andma. Mitte ühel päevel - jumal hoidku selle "õnne eest". Pärast kahte tundi päevas olen täitsa kutu. Ausalt. Ja üks kord nädalas teise klassi nagamanide ujumine, muidugi koos kehalise õpetaja ja treeneriga. Ka enda möödunud aastase eriklassiga olen saanud käe valgeks, kui õpetaja õpib. Nii et "per aspera ad astra" ja tähtede asemel peagi terendav aastanumber.
Nüüd mõni tore huumorikild ka. Loovjoonistamine ehk muusikaõpetaja asendamine.esimeses klassis. Kuulame Vivaldi Aastaaegade tsüklist suve muusikat , taustaks helilooja pilt. Selle asemel, et kenasti vaikselt koos püsida hakkab tulema: ta on vist küll väga vana, vist saja aastane, kas ta on surnud, millesse ta suri, kui vana ta oleks nüüd olnud...Proovime siis asja enam-vähem selgeks teha, et asuda OMA suve joonistama. Töid oli igasuguseid, nagu alati. Kõige löövavam: suur maja, maja ees laud, laual tort ja lilled, laua kõrval koer. Teema "minu koera sünnipäev" . Absoluutselt igav ei hakka.
Tänutäheks saan lisapildi. Pühendusega. Lunalt Linale. Niisugust sarnasust pole ükski fotograaf tabanud. Isegi roosa pärlikee on :)
Õues õppimisega on keerulisem. Katsu seda sülemit ühes rütmis hingama panna, eriti veel, kui kõikide nimesid ei tea. Sügislehtede asemel oleksid pooled hoopis tigusid korjanud ja rohutirtse kinni püüdnud.
Ujulas on mõni pisargi poetatud. Mõtlemise koht: ema ütles, et ma võin ära uppuda! Ükskord ma juba uppusin ära. Kallid lapsevanemad, ärge hirmutage oma lapsi. Soojas titebasseinis sulistamine on midagi muud kui ujumise õpetus.
Eile külastasin Näpi Kooli. Tegus juturing, imelised käsitööd, armastusega valmistatud kohvinurk - ainult head sõnad pühendunud personalile.
Seevastu loeme Lääne - Virumaa uudistest:
Näpi kooli mured jätavad ministeeriumi ametnikud külmaks. Kaasava hariduse praktika lonkab Eestis tugevalt mõlemat jalga, paraku ei jõua liipamisel kostuvad matsud haridusministeeriumi ametnike kõrvu. Haridusministeerium on rahul, et HEV laste kaasatus üha tõuseb, seda mõtet ei jaga aga Näpi kool, mille järjekord ukse taga järjest pikemaks kasvab ja ammugi mitte tevakoolis käivate laste vanemad....(kahjuks ei anna lugu ennast kätte, kuigi oleksin ostnud)
Kingitus vanaemale
2 kommentaari:
Sa oled ikka väga tubli vanaema, õpetaja, sõber!
Muide, kas renoveerimistööd on nüüd lõpetatud?
Aitäh, Helle! Eks need pisiõnne killud ongi elu kaunis sisu...
Postita kommentaar