Neljapäev, 17. november 2022

Minu kuu

 Hingan novembrit,

mida paljud ei talu -

minu sünnikuu

TALLINNAS

On olnud imelisi hetki, mida hoian kasvõi padjakaisus. Pea kaks nädalat tagasi väisasin Tallinna. Kahe päeva sisse mahtusid üllatused. Esiteks, õppisin haikusid paberile panema. Gaia koolis toimus Jaapani kultuuri päev. Sulandusin pärast meeleolevat koorikontserti haikude meisterdamise töötuppa. Ega ma siis lihtsalt niisama, mu tegevsõbranna laulis kooris ja kutsus. Esimene jaapanikeelne laul kõlas nii: ammmmm, annnnnn, onnnn. Täiesti arusaadav, eks. Teised olid juba keerulisemad ja praeguseks meelest läinud. Lisaks viiuli ning koorijuhi klaverisoolod (mõlemad naised Jaapanist) 

Haikude võlumise tuba juhendas Maarja Yano.  Olime selles klassiruumis päris mitmekesi, täiskasvanud ja noored. Pean ütlema, et noored olid loovamad ja täiskasvanud tagasihoidlikumad.

Kuu akna taga

tungib mu elamisse

suur nagu taldrik


Aitäh, see oli hea. Tehtud see sai ja kõht oli tühi, nagu alati. Boheemis valitses esmakordselt 12 aasta jooksul kokkuhoiuküte. See vähendas toidu apetiitsust ja esimest korda ei jätnud ma jootraha. Laupäevane ilm oli nii vastik kui vastik üldse saab üks novembri-ilm olla. Olin juba valmis koju sõitma, et pühapäeva hommikul tagasi tulla, aga mõistus sai võitu. Kinos saab alati kino ja sooja, kino päästab! Kuna kodulinnas jäid sügisel "Kus laulavad langustid" nägemata, siis miks mitte. Oo, pealinna kino on hoopis midagi muud. Piletikassade asemel vilguvad ekraanid, nupud ja kiire arusaam - oehh ja veelkord oehh. Lõpuks leidsime ühe roboti inimsuuruses. Kui ta veidi rohkem suu lahti tegi, siis selgus, et on turvamees. Julgesin kahtluse alla panna hinnaklassi 19.90. Seepeale kähises inimrobot läbi järelejäänud hammaste: ega täna polegi pensionäride päev. Ja mina panin veel linnariided selga ning tegin näo pähe. Teine kino oli leebem, seal sai 9.90 eest kaks viimast piletit esimesse ritta. Elamine maal on ikka odav, meie korralik kino maksab 4 raha ja riided saab ka garderoobi riputada. Film oli just brannedele, hõrk, kaunis, lõpuga. Väljudes oli justkui soojem, kuigi ilm sama vastik.

Õhtul lugesin Kalamajas brannele kamina paistel veiniklaasi taga Andry Ervaldi (Maarja isa)kirju mulle, kui olin Pojaga haiglates. Tal oli palju öelda, aga vähe aega. Oleksin talle nüüd, kümme aastat hiljem, tahtnud rääkida enda tegemistest, enda lapsemeelsusest ja vahvatest tundidest veel paar aastat tagasi ning praegusest läbipaistvaks muutumisest ning tööl olevast segadusest. Oleksin nõu küsinud ja sõnapaari "Jää hääks" kaissu võtnud. 

Õunad lõhnavad

põrandal porikärbes

lähen magama

SUURSÜNDMUS pühapäeval järgneb... 


8 kommentaari:

SG ütles ...

Jeekim ,kas NEED read seal FB fotdel olid sinu jagu?
Ja sa käisid seal? Vau, nii-nii äge, ma ka mõtlesin, aga peamiselt...ei julgenud....

konn, lendav konn ütles ...

Kino kerberos-turvamehele oleks pidanud vastu kähisema, et nii kalli kino eest on pensionäride päeva asemel peatselt oodata trifiidide päeva:)

tegelinski ütles ...

Need novembrid läbi aastate on kõik nii erinevad... kui oskaks, paneks ka haiku sisse :)

SG ütles ...

ja ma sooviks ka mõnel sügisõhtul neid kirju kuulata.....

Emmeliina ütles ...

Aitähh teile

Bianka ütles ...

Imetlen ja kadestan sinu janu ja viitsimist igasuguse kultuurilise meelelahutuse osas. Mina ei leia pea-aegu ühtki üritust, mille nimel külma ja sompus ilmaga soojast kodust lahkuda. Miski ei köida ega vaimusta enam piisavalt. Ja televiisoris on ju piisavalt meelelahutust...

HelveL ütles ...

Mul on ka tunne, et nii paljut on elus juba nähtud ja kogetud ja midagi erilist leida läheb üha keerulisemaks. Maitsemeel on vägagi kriitiliseks muutunud nii muusika- kui erinevate kunstide nautimiste osas. Eelneva elu jooksul on ikka piisavalt palju elu nauditud ja ringi trööbeldatud. Praegu on looduse, aia, kodu ja käsitöö nautimise aeg.
Eks nii see elu ju tegelikult ongi, igaks asjaks oma aeg.
Jätkuvat lustimist sulle, Emmeliina!

Emmeliina ütles ...

Bianka, lisaks sellele käin ma veel igapäevaselt tööl :D Kuna mu koduke on praegu kohutavas seisus ning rõdul toimetavad umbkeelsed mehejupatsid, siis on põgenemine üks võimalus. Kodu kohe teab, et ma ei armasta teda piisavalt ja muidugi see sõna Üksindus.
Helve, Kuna mul jalad kehvakesed, siis koolipäevadel tiire ei jaksa teha, kardan ka. Nii ei kogune ühelgi päeval üle 6000 sammu. Nädala lõppudel ema juures ei tule sedagi.

Kolmapäeval käisin vallamajas Valdur Mikitat kuulamas ja täna on järjekordne koorikontsert. Sellest pikemalt.