Lubasin endale, et täna kirjutan ilusatest asjadest. Näiteks sellest, et kas olen oma surmaks valmis. EPL 14.10.2022. Või sellest, mida presidentinna arvas elektri hinnast. Või sellest, et...oh küll ma leian.
ÕPETAJATE PÄEV
Meie kooli kodukal kirjutas magistratuuris õppiv inimene need sõnad kokku. Ikka juhtub :( Teine tegu oli veel. Sisenesime kooli saali, et kontserti nautida. Märgistatud olid klasside kaupa pingiread. Kuna olime nn. vabakuulajad (asendusõpetajad olid üheksanda klassi õpilased nagu ikka), siis küsis mõni staažikam kolleeg: aga kuhu meie istuda võime? Vaadake ise, seal tagapool on kohti küll. Kontsert toimis suurepäraselt. Nii õppe, kui muusikalises mõttes. "Äge Brass" oli tõesti äge. Kui säärekondist saab pill ja vibust peaaegu viiul, siis miks mitte. Kella üheteistkümneks olid õpilased (kui tülikas kooli kaasosa) koju kupatatud ning algas sõit Viinistusse. Huvitav oli bussis vaadata kuidas õpside pinges näojooned lõdvestusid, naerulihased hakkasid tööle ja üldse oli mõnus. Kunstizaalis saime pea poolteist tundi omaette olla (tänulik mina), isegi tünnides jõudsin ära käia. Restos ootasid nõudega kaetud lauad. Maitsev sigaliha lisanditega tuli ise taldrikusse tõsta. Mulle meeldib see süsteem - ei mingit üleküllust. Über hää toit olli. Piprateri oli ka. Me polnud ainuke seltskond majas ja baaripoiss püüdis, mis ta püüdis, vääramatutele jõududele jäi alla temagi. Ja kus on öeldud, et liha ning kartuli kõrvale pead sa leiba koos maitsevõiga sööma. Ja kus on öeldud, et mustikakama ei saa süüa supilusikaga. Ja kogu aeg on räägitud, et suhkruga kohve on kahjulik. Kui ikka lusikat pole, siis pole. Kokkuvõttes oli nii naljakas, et ainult friigid oleksid vihastanud. Meie hulgas neid polnud Aitäh Boss, aitäh kallid kaasteelised! Kahju hakkas koduteele asuda, kuid ees ootas veel üks ümberkehastumine. Ametnikud olid ennast ületanud. Õhtut viisid läbi Gaute Kivistik ja Margo Mitt, kellede Isa Oli Ausus Ise. Naersin, mis naersin, sekka õppisin midagi uut (ikkagi õpetajate päev). See oli väljend "võdisev pinnalaotus". Tasus ikka kodust ja argipäevast välja minna.
Sellele järgneval laupäeval vaatasime emaga Aasta õpetaja galat. Imehästi teostatud, au korraldajatele. Kuid kriitik minus ei saa mitte vaiki olla (kahjuks). Kui ikka aasta lasteaiaõpetaja ei suuda kasvõi mehaaniliselt ära õppida eestikeelset tänukõnet, siis õnneks on tal nüüd 10 000 eurot individuaalse keeleõpetaja palkamiseks. Sellele tuginedes kõlasid praeguse haridusministri sõnad eriti "tühja tünni kõminana".
Väike selgitussõnastik:
Õpetaja on isik, kes teisi õpetab või kasvatab aidates õpilastel omandada teadmisi või oskusi. Õpetaja on ühtlasi elukutse, koolis õpetavat õpetajat nimetatakse kooliõpetajaks (Vikipeedia)
Tugiõpetaja on klassiõpetajat toetav õpetaja, kes abistab erineva keelega, kultuuritaustaga või muude erivajadustega lapsi.
5 kommentaari:
Õpetajate päev on tõesti tore traditsioon. Galat vaatasin ka, aga mulle tundus seekord, et hirmus naljavaene ehk ülipateetiline. Ja tänukõned tundusid väga trafaretsed. Ega muidugi ise ka oskaks midagi vaimukat välja mõelda.
Jaksa ja naudi!
Tegelikult pole anonüümne, Helle olen. Läks väheke valesti.
Mind ajab see õpetajate päev alati segadusse ja päris kindel ei olegi kas on õpetajatele kuuluv päev või uus päevanimi õpetajatepäev 💁
Kord kirjutatakse seda kokku ja siis jälle lahku.
Kuulasin haridusministri kõne õpetajate gala üritusel ja mõtlesin, küllap on kõik head mõtted ja laused juba ära öeldud, et midagi paremat ei tulnudki pähe. Puudub vajadus tühja juttu ajada ja suuri, kõmisevaid, sõnu lausesse seada kui sellel olematu sisu.
Venekeelne tänukõne Eesti Vabariigi õpetajalt!!! võrdluseks poiss, kellega tugispetsialist on teinud imelist tööd ja kes suudab nüüd oma mõtteid ja tänu koos emaga laval, hulga inimeste ees, seistes välja öelda. Ütlen otse, mul on sellistel hetkedel häbi, häbi lömitamise ees ja justkui läbi sõrmede vaatamisele. Küsin aasta õpetajat valivalt komiteelt, miks selline valik ja kus on eeskuju?
Mulle väga meeldis Viimsi kooli õpetaja Reesi Kuslap, tundsin, kuidas tema energia ja soojus läbi ekraani minuni jõudis ja mu gümnaasiumiealised noored olid samuti vaimustunud.
Soovin Sulle jaksu ja rammu, et huvitavaid hetki ja tähelepanekuid elust...võdisevast pinnalaotusest jms tahaks veelgi kuulda. Mulle meenus klassivend (nüüd tähtis ajakirjanik), kes vene keele tunnis pidi rääkima eelmisel päeval toimunud klassi ühisest balletilavastuse (Luikede järv) külastusest ja avang oli selline, mis vene keele õpetaja oimetuks lõi. Klassivend alustas nii (mul ei ole kirillitsa klahve): mõ posetili smotret izkustva mjortvõe gussi. Peale seda kaotas õpetaja kontaktivõimelisuse, sest ei saanud naeru pidama.
Oo, millised asjalikud kommentaarid. Aitäh! Hea, kui minu tähelepanekuid ja kriitikanooli jagate. Lisaks veel huumorit, sest miski ei toida rohkem, kui kommentaarid ja lisaks nendes säravat tükikest nalja.
Veelkord, tänan heade soovide eest!
Postita kommentaar